Annika Uudelepp: loodan, et raporti ideed jõuavad ka koalitsioonileppesse

Annika Uudelepp. Foto: Toomas Huik.

Täna tutvustatud OECD riigivalitsemise raporti Eesti-poolne koordinaator Annika Uudelepp loodab, et mõni raportis esitatud idee jõuab ka koalitsioonileppesse. Postimees.ee rääkis Uudelepaga lähemat raportis esitatud haldusreformi ning omavalitsuse tulubaasi parandamise ideest.

Millised on teie hinnangul kõige uuenduslikumad ettepanekud OECD raportis? 

Kindlasti nõuavad Eesti ees seisvad väljakutsed uuenduslikke samme. Viimase 15 aasta jooksul me oleme näinud, et lihtsalt rääkimisest – et teeme koostööd - ei piisa. See vajab otsustavust, eestvedamist ja teistsuguseid töömeetodeid. See vajab kindlasti teistsuguseid motivaatoreid. Meil ei ole vaja revolutsiooni, aga meil on kvaliteedi parandamises vaja suuri leheküljepöördeid teha.

Kuidas kommenteerite OECD raportis olevat ideed pehmema haldusreformi kohta, kus omavalitsuste sundliitmisele eelistatakse koostööd valdade vahel? Nagu Mart Laar on märkinud, siis me oleme aastaid proovinud vabatahtlikkuse alusel omavalitsuste liitmist, kuid see ei toimi.

Ma tsiteerin OECD-d ennast, kes ütles, et Eesti vabatahtlik valdade liitmine on olnud väga nõrga toetusega. Motivaatorid on olnud väiksemad kui tulemuste saavutamiseks oleks vajalik.

Erinevad riigid on kasutanud mõlemat poolt: toetanud koostööd ja nad on ühel hetkel survestanud ka liitumist. See teenib seda eesmärki, et kohalikel omavalitsustel oleks võimekus pakkuda teenuseid, ressurssi, inimkapitali.

Piiride joonistamise tähenduses haldusreform on juba 15 aastat läbi kukkunud. Miks me sellesse usume? Mina küll ei usu. Ma usun palju rohkem sellesse väga pragmaatilisse, selgelt eesmärgistatud kohalike omavalitsuste koostöösse.

Omavalitsused saavad juba praegu tunda seda, mida tähendab keskkooliealiste noorte vähenemine. Viie aasta pärast on 7000 keskkooliealist noort vähem. Gümnaasiumihariduse kvaliteedilatt on kolme erineva suuna pakkumine keskkoolis. Kui me tahame lastele head haridust, siis riik peab selleks midagi tegema. Seda tuleb teha dialoogis haridusministeeriumi ja omavalitsuste vahel.

OECD soovitab – tehke omavahel kooliklastrid, tehke koolipiirkonnad. Seni, kuni üks omavalitsus vastutab üksi ja mingit ühishuvi ei teki, ei toimugi midagi head.

Need pehmed meetmed ei olegi nii pehmed. Raportis on väga selgelt öeldud, et pange piirkonnad paika, pange kvaliteedikriteeriumid paika ja rahastamine paika. Kõiki neid kolme komponenti täna ei ole paigas. Millest me siis räägime?

Sisuliselt omavalitsuste arv võiks siis samaks jääda, kuid oluline on teha omavahel koostööd?

OECD ütleb nii, et eesmärk on saada suuremat inimeste arvu ühe piirkonna peale. Seda on võimalik saavutada eri meetoditega. Soome on öelnud omavalitsustele, et ise teate, kas teete koostööd või liitute. Koostöö puhul  teete oma koostöölepingud, arendate ühiselt infrastruktuuri ning riik annab teile selle eesmärgi täitmiseks toetusi. Riik ei pane omavalitsusi fakti ette, et siin on kolm valda ja ühe nimi jääb alles.

Eesti kõige edukam täna liitunud vald on Tapa, kes tegi seda Euroopa Liidu rahade parema ärakasutamise ühe argumendiga. Pehme reform ei tähenda seda, et võtame tempo maha ja ärme tagant aita. Vastupidi – pehme selles mõttes, et ei öelda konkreetset omavalitsuste arvu, vaid tekitada tuleb omavalitsustes suurem võimekus. Ilma koostööta seda ei juhtu.

Piits ja präänik omavalitsustele seisneb ainult rahas?

Raha annab paremini suunata ja seada tuleb ka konkreetsed kvaliteedikriteeriumid. Riigi ja keskvalitsuse roll on tegeleda teenuste sisulise kvaliteedijuhtimisega ja toetamisega, et omavalitsused suudaksid kvaliteeditasandile tulla.

Kes need koostööpiirkonnad sel juhul peaks paika panema?

See peaks toimuma väga tugevas kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös. Täna on kohalikud omavalitsused omavahel konkurendid. Kui ühe valla lapsed käivad teise valla koolis, siis üks vald maksab teisele. Kui konkurentsitingimusi natuke maha võtta ja panna motivaatoreid koostööks asemele, siis ongi olukord teine.

Palun selgitage lähemalt ka OECD raportis olevat kohaliku tulumaksu ideed.

See oli üks näide, mida on võimalik kaaluda, et kohaliku omavalitsuse tulubaasi oleks omavalitsustel endil võimalik suurendada. Nad ei ütle, et see on ainuke võimalus. Nad on lihtsalt öelnud, et riik peab mõtlema sellele, et omavalitsustel oleks võimalus neid ülesandeid oma algatustega rohkem täita. Selleks tuleks erinevad maksuviisid läbi kaaluda.

Selle, kui diferentseeritud maksumäär erinevate omavalitsuste puhul oleks, reglementeeriks siiski kesktasand?

Ma ei hakkaks nii konkreetselt kommenteerima. See on maksupoliitiline debatt ja siin on võimalikud erinevad variandid.

OECD on öelnud, et tuleb vaadata ka omavalitsuste võimekust. Omavalitsused saaks jaotada ka gruppidesse: näiteks me ei saa eeldada Tallinna linnalt ja Piirissaare vallalt ühesugust võimekust. See ei tähenda seda, et Piirissaare vallalt võetakse ära kohustus mingit teenust osutada. Aga kui ta on madalama võimekuse grupi omavalitsus, siis tal tekib kohustus teha koostööd teise omavalitsusega.

Millised on järgmised sammud OECD raportiga?

Järgmised sammud on juba ette valmistatud. Kantslerid on moodustanud mitmed töörühmad, et need põhjalikud soovitused läbi töötada. Tuleb ette valmistada, kuidas neid muudatusi ellu viia ja siis see kava ka esitada valitsusele.

Ilmselt jõuab midagi selle raporti ideedest ka koalitsioonileppesse?

Ma väga loodan, et jõuab. Kindlasti on koalitsioonileppe koostajatel võimalik olnud neid materjale vaadata.