Ligi pool Tallinna vene gümnaasiumitest pole eestikeelseks õppeks valmis

Abilinnapea Yana Toom linnavolikogu istungil. Foto: Peeter Langovits

Tallinn esitab valitsusele taotluse lubada üheksas pealinna gümnaasiumis ka järgmisel õppeaastal kasutada õppekeelena vene keelt.

Linnavalitsus esitas volikogule otsuse eelnõu «Taotluse esitamine vabariigi valitsusele mõnede Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide gümnaasiumi osa õppekeele kohta», mille kohaselt esitatakse Vabariigi Valitsusele taotlus lubada gümnaasiumi õppekeelena kasutada vene keelt üheksas gümnaasiumis, teatas Raepress.

Need koolid on Tallinna Juudi kooli, Kesklinna Vene Gümnaasium, Linnamäe Vene Lütseum, Tõnismäe Reaalkool, Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium, Lasnamäe Gümnaasium, Karjamaa Gümnaasium, Mustjõe Gümnaasium ja Paekaare Gümnaasium.

Abilinnapea Yana Toom märkis, et 22 venekeelsest gümnaasiumist üheksa esitasid taotluse lubada gümnaasiumi osas kasutada õppekeelena vene keelt. «Paraku põhikooli lõpetaja В1 taseme keeleoskusest on ilmselgelt vähe, et õppida gümnaasiumis eesti keeles vajalikke aineid, eriti humanitaarõppeaineid. Mitmed koolid tõid ka põhjuseks, et koolis on ebapiisav arv vastava ettevalmistusega pedagooge, mis ei võimalda tagada õppeainete kvaliteetset õpet eesti keeles,» ütles Toom.

Viimasel linnavalitsuse pressikonverentsil kiitis abilinnapea üht hädas olevatest koolidest, Linnamäe Vene Lütseumi kui tõelist eliitkooli, kuhu olevat väga suur tung.

Kuigi probleem on ligi poolte venekeelsete gümnaasiumidega, on tegemist märgatava arenguga, sest veel tänavu jaanuaris teatas linna pressiteenistus, et 21 Tallinna venekeelset gümnaasiumi 22st ei suuda anda sügisest 60 protsenti õppeainetest eesti keeles, nagu seadus ette näeb.

Haridusameti andmetel oli tollase seisuga vähemalt 15 kooli, kes ei suudaks seadust täita isegi kuni 40 protsendi ulatuses, kolm kooli võiks täita seadust 41-51 protsendi ulatuses ja veel kolm 52-57 protsendi ulatuses.

Vastavalt seadusele peab alates 2011/2012 õppeaastast toimuma õppetöö gümnaasiumides vähemalt 60 protsendi ulatuses eesti keeles. Kohalikult omavalitsusel on õigus taotleda vabariigi valitsuselt mõne kooli vabastamist selle nõude täitmisest, kuid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas on selgelt mõista andnud, et valitsus ei kavatse niisuguseid erandeid teha.

Venekeelse koolihariduse säilitamine oli üks Toomi valimisloosungeid äsjastel valimistel, kus ta kogus 4510 häält, pääsedes sellega riigikokku.