Nõukogu esimees selgitab: kuidas sündis ERRi juhi valimisel üllatusvoor, mis tõi võidu Roosele?

ERRi nõukogu esimees Agu Uudelepp. Foto: Eero Vabamägi

Kui esialgse reglemendi järgi oleks Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu eile pärast kolme vooru pidanud konkursi kuulutama luhtunuks, otsustati kohapeal reglement lihtsalt ümber teha. 

Rahvusringhäälingu nõukogu pani juhivalimiste reglemendi paika juba mullu kevadel. Sinna sai kirja kõik oluline – kes võib üldse juhiks kandideerida, millal ta ametisse astub ja kuidas täpselt nõukogu uue juhi valib.

«Juhatuse esimehe valib nõukogu oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega. Kui üks kandidaatidest ei saa kolmandas voorus kohe nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kordushääletus. Kui esimese kordushääletuse järel ei saa kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe kandidaadi vahel täiendav hääletus. Kui ka nüüd ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, tunnistab nõukogu konkursi luhtunuks,» seisab reglemendis.

Teatavasti ei saanud esimeses voorus ükski kandidaat kaugeltki vajalikku häältesaaki täis. Kõige enam hääli saanud Allar Tankleril jäi seitsmest häälest puudu kolm, Mart Luigel neli ja Erik Roosel jäi koguni viis häält puudu.

Teise vooru edasi saanud Tankleri ja Luige vastasseisu tulemuseks jäi mõlemas voorus 6-3. Seega olid reglemendi järgi läbi viidud kõik voorud ning nõukogu oleks pidanud konkursi luhtunuks tunnistama. Seda aga ei tehtud ja võitjana väljus hoopis esimeses voorus kõige vähem hääli saanud Erik Roose. Kuidas see juhtus?

Appi võeti jurist

ERRi nõukogu esimees Agu Uudelepp selgitas, et eile õhtul pärast viimast vooru ja pikki arutelusid sai selgeks, et nõukogus on piisav hulk inimesi valmis Erik Roose peale kokku leppima. Olgugi, et algul eelistasid osa liikmeist kedagi teist, oli Roose peaaegu kõigil teine eelistus.

«Nii tekkis reglemendi järgi olukord, kus väga hea kandidaat, kelle poolt olid peaaegu kõik, oleks lihtsalt tehnilistel põhjustel valimata jäänud. Arutelu käigus tuli välja, et Tankler ega Luik ei saaks hääli kokku ja Erik Roose saaks ilma raskusteta hääled kokku,» rääkis Uudelepp Postimehele.

Nõukogule tundus kõige otstarbekam reglementi lihtsalt täpsustada niiviisi, et see ei välistaks kolmest kandidaadist ühtegi. Seega «leiutati» kohapeal uus variant, mille järgi hääletatakse kolm inimest ükshaaval läbi. Helistati ka koosolekult puudunud nõukogu liikmele Mart Luigele, kellelt saadi valimiskorra muutmiseks jah-sõna. Muudeti ka reglementi.

Kandidaatide eraldi läbihääletusel sai selgeks, et Luige poolt oli neli, Tankleri poolt viis ja Roose poolt kaheksa nõukogu liiget. See tähendaski, et Roosel olid vajalikud seitse häält koos.

Juhivalimistel kolme parima kandidaadi hulka valitud Allar Tankler ütles ERRi uudisteportaalile, et riigikogu peaks hindama seda, kas rahvusringhäälingu juhi valimise kord on kõige otstarbekam. Tema hinnangul on ERRi puhul teisigi punkte, mida saaks seaduses üle vaadata.

«Seadusest sõltumata mõjuks ilmselt edaspidi hästi, et juhul kui tulevikus mõni nõukogu liige ise kandideerib, taandab ta end nõukogust, ja tema asemele määratakse uus liige,» sõnas ta ja lisas, et sellisel juhul on valijaid rohkem ja keerulisem enamuse toetusega kandidaati blokeerida.

«Ma suhtun ringhäälingunõukogu eilsetesse otsustesse mõistvalt, sest lõpuks olid nad ju valiku ees, kas kuulutada konkurss nurjunuks, või minna tagasi kandidaadi juurde, kes ei olnud enamiku esimene eelistus. Nad leidsid olukorrale lahenduse ja mul ei ole põhjust kahelda, et Erik Roose saab ülesandega hakkama,» rääkis Tankler veel.

Uudelepp kinnitas, et valimisreglemendi muutmine ongi nõukogu pädevuses ja seda eile ametlikult muudetigi. «Seadusest tulenevalt saab panna päevakorda erakorralise punkti, ja seda me tegimegi. Meil oli jurist juures ja me ajasime seaduses näpuga järge, et kõik ikka korrektne oleks,» sõnas nõukogu esimees, kes ise hetkel välismaal viibib ja seetõttu eilsel koosolekul Skype’i vahendusel osales.

Reglement polnud ideaalne

Uudelepp lisas veel, et seadus määrab vaid selle, et nõukogu kinnitab juhatuse esimehe ametisse ja seda vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega. See, kuidas juhatuse esimehe isikuni jõutakse, on nõukogu enda otsustada. Sealt edasi on nõukogul võimalus ka enda koostatud reglementi muuta.

§ 25. Juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine

 (1) Juhatuse nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme nimetamiseks on vajalik tema nõusolek.

 (2) Nõukogu nimetab juhatuse esimehe oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega. Neli juhatuse liiget nimetatakse juhatuse esimehe ettepanekul.

Allikas: Eesti Rahvusringhäälingu seadus

«Ma tunnistan, et nõukogu tehtud reglement ei olnud ideaalne, sest kohapeal selgus, et dokument, mille me ise olime teinud, takistab meil juhti valida.»

ERRi nõukogu valis eile pärast ligi kolm tundi kestnud koosolekut uueks juhatuse esimeheks Postimehe kunagise peadirektori Erik Roose (48). Rahvusringhäälingu uus juht peab ametisse asuma hiljemalt 1. juunil ning tema ametiaeg kestab 2022. aastani.