:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/16/6453933t1h8c92.jpg)
Riigikogu juhatus valis üksmeelselt kantselei direktori konkursi võitjaks Peep Jahilo, kelle ametiaeg algab 15. juulil ning kestab viis aastat.
Riigikogu juhatus valis kantselei direktoriks Peep Jahilo (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu kantselei juhi konkursil osales ka praegune direktor Maria Alajõe, kes ei osutunud valituks.
Juhatus kuulutas riigikogu kantselei direktori konkursi välja jaanuaris ning konkursi korraldas personaliotsingu- ja konsultatsioonifirma Fontes PMP. Konkursile laekusid 26 kandidaadi avaldused. Fontes pidas 14 kandidaadiga intervjuud ning hindas viit tugevamat kandidaati. Veebruaris esitas Fontes saadud hinnangute ja intervjuude alusel riigikogu juhatusele kolm kandidaati, kelle seas oli ka Maria Alajõe.
Juhatus kohtus kolme kandidaadiga ning langetas otsuse pärast seda, kui kandidaate oli arutatud ka riigikogu vanematekogus. Vanematekogusse kuuluvad lisaks juhatusele riigikogu fraktsioonide esimehed.
Postimehe andmetel oli kolm parlamendierakonda vanematekogus kindlalt Maria Alajõe jätkamise vastu.
Peep Jahilo töötab praegu Eesti suursaadikuna Hollandis, oma pikaaegse diplomaadikarjääri jooksul on ta olnud ka Eesti saadik Indias, Albaanias, Kreekas, Küprosel, Islandil ja Norras. Aastatel 2009–2012 oli Jahilo välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler, ta on töötanud samas ka siseauditi osakonna ja personaliosakonna peadirektorina.
Riigikogu juhatus teatas pressiteates, et tänab Maria Alajõed kantselei direktorina tehtud töö eest, samuti kõiki teisi konkursil osalenud kandidaate.
Maria Alajõe juhib riigikogu kantseleid 2012. aastast, tema viieaastane ametiaeg saab läbi tänavu juulis.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287289t1h061d.jpg)
Maria Alajõe tõusis avalikkuse tähelepanu alla mullu sügisel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus küsis presidendiametist lahkunud Toomas Hendrik Ilveselt Ärma talu haldavale firmale OÜ Ermamaa eraldatud toetusest tagasi vaid 10 protsenti ehk 19 039 eurot.