TOP-i planeeringu arutelu jätkub mais

TOP-i planeeringuala makett. Foto: Toomas Huik

Palju kirgi kütnud Pirita TOPi- ala detailplaneeringu menetlemise käigus on laekunud nii palju Pirita elanike proteste ja ettepanekuid, et linnaametnikud ei suutnud neile määratud tähtajaks vastata.

Teema tulisuse tõttu minnakse planeeringu menetlemisel tavatud teed ning korraldatakse ühe asemel kaks avalikku arutelu, millest esimene toimus eile. Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd selgitas, et kõikidele protestidele vastamine pole linnaplaneerimise ameti pädevuses, vaid vastuseid tuleb küsida paljudelt teistelt ametkondadelt.

Kuna protestijad soovisid näha ka kavandatava arenduse maketti, siis korraldatigi eile planeeringu menetluskorda pisut muutes kõigepealt esimene arutelu, kus kõik soovijad said maketiga tutvuda. Pärast seda, kui kõikidele küsijatele ja protestijatele on kirjalikult vastatud, tuleb veel teinegi avalik arutelu. «Järgmine arutelu võiks toimuda paari kuu pärast,» arvas Mänd.

Eilne arutelu keskendus peamiselt TOP-ist linna poole jäävale alale kavandatud kortermajadele. «Minu isiklik seisukoht on, et tänasel päeval on nii Pirita elanike üldine hulk kui eriti selle piirkonna oma natuke liiga väike selleks, et siin oleks eeldusi sotsiaalse infrastruktuuri ja ka teatud tehnilise infrastruktuuri arendamiseks,» arvas Mänd.

Ta lisas, et 250 korteri elanike lisandumine võiks olla piisav selleks, et planeeritavast alast saaks tõmbekeskus, mis seda piirkonda elavdaks. See peaarhitekti seisukoht oli nii mõnelegi Pirita elanikule vastukarva.

«Mas olen eluaeg siin elanud ja hindan väga siinset aedlinna. Nüüd tahetakse siia veel ühte magalarajooni teha. Ma soovitan kõigil vaadata, mis on tehtud endise ETKVL-i staadioni territooriumile. See on tüüpiline magalarajoon. Ma tõesti ei tahaks, et sellise koha peale rajatakse järjekordne magala,» lausus Pirita põliselanik Jüri Salmre.

Merivälja elanik, arhitekt Jüri Lass: «Kas linnaplaneerijad on tõesti nii vaimuvaesed, et sinna ei osata tõesti ette näha midagi muud kui ühte magalat? Kui see ala ei oleks TOP-i omaniku käes, kas linn siis hakkaks sinna omal algatusel magalat rajama?» küsis arhitekt Jüri Lass. Mänd omakorda leidis, et kui enam kui kümne tuhande elanikuga linnaosas piudub pea igasugune sotsiaalne infrastruktuur, siis see ongi kokku üks suur magala.

Korduvalt räägiti ka võimalusest, et riik peaks oma kunagise rumaluse heaks tegema ning TOP-i arendajalt tagasi ostma. Sellega oli nõus ka arendaja Aivar Tuulberg.

«Meie oleme sama meelt, et kui riik sellise vea tegi, võiks ta selle ära parandada. Aga ma ei näe täna ei Eesti riigis ega Tallinna linnas partnerit, kes võtaks vastutuse ja oleks nõus diskuteerima sel teemal, et TOP tagasi osta või mida üldse temaga teha,» ütles Tuulberg. Selle tõttu pole tema sõnul põhjust ka planeeringu menetlemist seisma panna.

Tuulberg rääkis ka, et esialgu avalikkuse tähelepanu alt peaaegu välja jäänud veekeskus, mis oli esialgu kavandatud hiigelsuur veekeskus kujuneb tegelikkuses siiski ilmselt väiksemaks. Otse vette ehitatav 30 000 ruutmeetrine veekeskus joonistati planeeringusse enne majanduskriisi algust ning praegu tegeldakse selle mahtude optimeerimisega.