Reinsalu mupo õiguste suurendamisest: bussijäneseid ei peaks panema raudu

Foto: Urmas Luik

Justiitsministeerium jättis kooskõlastamata siseministeeriumi algatatud munitsipaalpolitseinike õigusi suurendava eelnõu, märkides, et üldise põhimõtte järgi on vahetu sunni kohaldamine osa riigi jõumonopolist.

Justiitsministeerium viitas korrakaitseseaduse praegu kehtivale põhimõttele, mille järgi võivad omavalitsused kasutada selliseid meetmeid, mis riivavad isikute õigusi ja vabadusi pigem vähe ja leebelt.

Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis eelnõu kooskõlastamata jätmist põhjendades, et ministeerium ei toeta kohalikele omavalitsustele vahetu sunni kohaldamise õiguse andmist selleks, et kontrollida ühistranspordivahendis sõiduõiguse olemasolu.

«Olen seisukohal, et nn «bussijäneseid» ei peaks «panema raudu», sest piletita sõit ei peaks olema registrisse kantava väärteo korras karistatav. Väärteoreformi eesmärk on, et oleks vähem karistatavaid tegusid,» selgitas Reinsalu siseministeeriumile saadetud kirjas.

Justiitsministeerium leidis eelnõus viis põhimõttelist vastuolu

Justiitsministeerium leidis munitsipaalpolitseinike õigusi suurendavas eelnõus mitu juriidilist vastuolu.

Eelnõu esitamisele ei eelnenud väljatöötamise kavatsust, mida näeb ette hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. Seletuskirja järgi näeb eelnõu algatamise ette koalitsioonileping ja see on ka valitsuse saja päeva tööplaanis. Justiitsministeerium nentis et hea õigusloome ja normitehnika eeskirja järgi võib algatada eelnõusid ilma väljatöötamiskavatsuseta, kui menetlus peab olema kiireloomuline. Valitsuse tööplaanis märgitud tähtaega ei tingi aga ministeeriumi hinnangul vajadust menetleda eelnõu kiireloomulisena.

Ka leiab justiitsministeerium, et kui anda omavalitsustele jõu kasutamise õigus, tuleb panna paika, kes hakkab pidama selle üle järelevalvet. «Arvestades, et vahetu sunni kohaldamise puhul on tegemist pädevusega, millega võib kaasneda riigivastutuse ja isikute suhtes ülemäärase jõu kasutamise küsimus, tuleb teha haldusjärelevalvet nii omavalitsuste tegevuse seaduslikkuse kui ka otstarbekuse üle,» märkis ministeerium.

Justiitsministeeriumi hinnangul ei sobitu Eesti õiguskorda eelnõu regulatsioon, mille kohaselt võib korrakaitseametnik kasutada jõudu üksnes juhul, kui ta on eelnevalt läbinud korrakaitseametniku taseme õppe ja talle on väljastatud korrakaitseametniku kutsetunnistus.

«Vahetu sunni kohaldamise puhul on tegemist haldusülesande täitmisega ja haldusülesandeid täidavad haldusorganid. Seaduse kohaselt saab haldusorgan olla üksnes avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus või isik. Haldusorganiks ei saa isik muutuda seeläbi, kas talle on omandatud kutse. Seetõttu tuleb seaduses selgelt määrata täidetav haldusülesanne, seda täitev haldusorgan ja haldusorgani volitused ülesande täitmisel,» leiab justiitsministeerium.

Ministeerium peab põhiseadusevastaseks eelnõu punkti, mille järgi jäävad munitsipaalpolitseinikele antavate täiendavate õigustega seotud kulud omavalitsuste kanda. Justiitsministeerium leiab, et eelnõu annab omavalitsustele täiendavaid volitusi, mis võimaldavad neil täita riiklike ülesandeid, kuid ei näe ette kulutuste kandmist riigieelarvest. See on aga vastuolus põhiseadusega.

Justiitsministeerium peab ka vajalikuks täpsustada, millistel puhkudel võivad munitsipaalpolitseinikud jõudu kasutada. Eelnõu annab munitsipaalpolitseinikele õiguse kasutada jõudu avalikus kohas käitumise üldnõuete järelevalvel, samas on korrakaitseseaduses sätestatud sellised nõuded abstraktselt. Justiitsministeerium ei toeta munitsipaalpolitseinike volituste laiendamist enne, kui on kokku lepitud ühtses järelevalves, on ühtlustatud omavalitsustes korrakaitseametnike teenistusse võtmise nõuded ja kokku lepitud nende ülesannete täitmise rahastus.

«Lõpetuseks märgin, et iseenesest ei ole välistatud kohalike omavalitsuste ja turvafirmade suurem kaasamine avaliku korra tagamisse ja kohati on see isegi otstarbekas. Näiteks kainestusmajade haldamisel, kuid see eeldab põhjalikumat analüüsi ja vastuseid eeltoodud küsimustele,» kirjutas Reinsalu.