/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
/nginx/o/2011/03/17/540212t1h1733.jpg)
Eile Jaapanist tagasi jõudnud Eesti ettevõtja Silver Hage muljetas ETV saates «Kahekõne», et tõusva päikese maal juhtunud katastroofist oli puudu paanika.
Eesti ettevõtja otse Jaapanist: katastroofist oli puudu paanika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellest räägiti välismeedias ka, et kui vaadata neid inimmasse, siis oli see rahulikkus natuke üllatav. Kõik oli väga tsiviliseeritud, rahulik ja ootasid järjekorras,» rääkis Hage ning lisas, et riik oskas väga hästi tagasi hoida sellist olukorda, kus paanika võiks tekkida.
Hage ei osanud kommenteerida spekulatsioone selle kohta, kas Jaapan hoiab tegelikkuse kohta teavet tagasi või mitte. «Jaapanlased arvavad, et riik räägib tõenäoliselt tõtt, aga lääne inimesed, et tõenäoliselt ei räägi.»
«Viimane asi, mida valitsus tahab, on paanika. Tokyos elab kaheksa miljonit inimest, ümberringi veel 36 miljonit. Sellisesse kohta ei ole paanikat vaja,» ütles Hage ja lisas, et inimestel on radiatsiooni mõõteriistad olemas ja juba seetõttu ei saaks riik tegelikkust varjata.
Sotsiaalmeedia täitis infoauku
Ennast sotsiaalmeedia fanaatikuks nimetav Hage rääkis, et sotsiaalvõrgustike kaudu levis info palju kiiremini kui näiteks CNNi vahendusel.
«Sel päeval kui see maavärin toimus, läksid mobiilivõrgud maha, aga data jäi üles ning inimesed said mobiilidega minna näiteks Twitterisse ja Skype’i. Maavärina ajal kasvas tegevus Twitteris hüppeliselt,» rääkis Hage.
«Sotsiaalvõrgustikud aitasid väga palju kaasa info levikule,» sõnas Hage.
Hage rääkis, et Facebook ei ole Jaapanis väga populaarne, sest neil on omad võrgustik, aga Facebook on populaarne Jaapanis elavate ja käivate välismaalaste seas. «Mul oli Jaapanis oleku ajal Facebooki lehel suur kast, mida ei saanud eemaldada, kus oli info välismaalaste jaoks. Näiteks näitas, kus on elektrikatkestused ja mis rongijaamades toimub.»
«Kui üks inimene räägib ja teised seda ei kinnita või ei jaga edasi, siis see seab selle sõnumi usaldusväärsuse kahtluse alla. Kui aga paljud seda edasi annavad, siis tuleb juba oma mõtlemist kasutada, et kas see võib ka tõsi olla,» kommenteeris Hage küsimust, kas sotsiaalvõrgustikes levivat infot saab ikka usaldada.