/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/11/25/6110133t1h5010.jpg)
Keskerakonna juhatus otsustas esmaspäeval pöörduda kohtusse, et vaidlustada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) ettekirjutus, mille ERJK tegi Keskerakonna kassas olnud sularaha asjas, hinnates selle keelatud annetuseks.
Keskerakond läheb sularaha süüdistuse asjus ERJK vastu kohtusse (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me leidsime, et see ei ole faktidega tõestatud. Me oleme pikalt koostööd teinud, kirju vahetanud ja selgitanud ERJKle ja nüüd nad ikkagi otsutasid ettekirjutuse teha. Aga me ei ole leidnud selle kohta faktilist tõendusmaterjali,» ütles Keskerakonna peasekretär Jaak Aab esmaspäeval BNSile.
«Ma ütlen ausalt - ega mina ka ei tea, mis tol ajal toimus, aga sellest materjalist ma ei loe välja ühtegi fakti, kus on tõestatud, et kuskilt on ilmunud mingi hulk sularaha välja. Meil ei ole muud võimalust, kui kohtu kaudu ERJK ettekirjutust vaidlustada, tahame kohtus faktilist materjali näha,» selgitas Aab. «Minu väitel ei ole faktiliselt ega raamatupidamuslikult seda sularaha ilmumist tõestatud,» lisas ta.
«Vaidlustame halduskohtus selle ettekirjutuse ja siis peab ERJK kohtus tõestama, mille põhjal ta selle ettekirjutuse tegi,» märkis Aab.
Keskerakond deklareeris oma 2014. aasta majandusaasta aruandes 31. detsembri seisuga kassa sularaha jäägiks 174 427 eurot. ERJK viitas, et 2013. aasta lõpu seisuga oli Keskerakonna sularaha jääk 59 340 eurot. See tähendab, et minimaalselt on sularaha sissetulek aasta jooksul olnud 115 087 eurot, kuid kui aasta jooksul on sularaha ka kassast välja liikunud, võib eeldada, et sularaha sissetulek on suurem, märkis ERJK.
ERJK aseesimees Kaarel Tarand ütles 2016. aasta veebruaris BNSile, et komisjon arutas Keskerakonna tavatult suure kassareservi küsimust ja otsustas algatada Keskerakonna suhtes ettekirjutuse tegemise. Tarandi sõnul moodustavad ERK hinnangul kassaresevis olnud 100 000 eurot anonüümsed ehk keelatud annetused. «Kuna pole tõendatud, et raha on ausalt saadud, siis järelikult on tegemist rahaga, mille päritolu pole teada,» ütles Tarand.
Erakond, kes on saanud keelatuks tunnistatud annetuse, peab selle annetajale tagasi maksma. Kui annetaja isikut ei õnnestu tuvastada, tuleb erakonnal keelatud annetus kanda riigi tuludesse.
Segaduste ajal, aastatel 2007 -2015, oli Keskerakonna peasekretär Priit Toobal.