/nginx/o/2015/01/15/3681371t1hf93f.jpg)
Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt ütles vastuseks Kalle Muuli artiklile, et Eesti teeb ümberpaigutatavate ja -asustatavatega põhjalikku ja kiiduväärt tööd lähteriigis, kuid seda, mis toimub inimeste peades ja kodudes, ei ole võimalik lõpuni läbi näha ja ette ennustada.
Riigikogu liige Kalle Muuli (IRL) avaldas Postimehes arvamust, et pagulaste vastuvõtmine Eestisse tuleb vähemalt ajutiselt peatada, kuna jõhkrad kuriteod kahes Eestisse ümber paigutatud pagulasperes näitavad, et politsei eelnev taustakontroll ei toimi piisavalt hästi.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt ütles, et eeltöö, mida teevad politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitseiameti ja sotsiaalministeeriumi eksperdid enne inimeste Eestisse saabumist, on vaid osa sellest, mis aitab probleeme - ka perevägivalda - ennetada.
Küüdi sõnul on Eesti seadnud eesmärgiks kontrollida põhjalikult kõikide nende inimeste rahvusvahelise kaitse vajadust ja tausta, kes Eestisse ümberpaigutamise ja –asustamise raames saabuvad. «Tuleb mõista, et ümberpaigutatud rahvusvahelise kaitse saajad on inimesed nagu kõik teised, kellel on oma mured,» sõnas Küüt. «See aga ei ole kriteerium ja põhjendus, et keelduda neile tagakiusamise või sõjaohu eest põgenemisel kaitse andmisest.»
Ta rääkis, et ümberpaigutatud ja -asustatud inimestele on Eestis tagatud muuhulgas tugiisik ja psühholoogiline nõustamine ja lisaks panustavad kohanemisse ja probleemide ennetamisse politsei, sotsiaaltöötajad, haridusasutused. «Aga võtmetähtsusega on siin ka ümbritsev kogukond,» märkis Küüt.
«Eesti teeb ka teiste riikide kolleegide hinnangul põhjaliku ja kiiduväärt töö lähteriikides, kuid seda, mis toimub inimeste peades ja kodudes, ei ole võimalik lõpuni läbi näha ja ette ennustada,» ütles Küüt. See töö, mida ametnikud ümberpaigutatavate ja -asustatavatega lähteriikides teevad, areneb tema sõnul pidevalt ja võtab arvesse ka juba Eestis ilmnenud probleeme.
«Nagu aga kõikide teiste perevägivalla juhtumite puhul on ka nende perede liikmete turvalisuse tagamisel vaja rohkem märkamist ning kindlasti resoluutset ja läbimõeldud reageerimist, mille aluseks on tihe koostöö ametkondade vahel ja kogukonnaga,» sõnas Küüt.
PPA peadirektori asetäitja Priit Pärkna sõnul on ümberpaigutamise protsessi puhul määrava tähtsusega inimeste taustakontroll, info kogumine ja inimese enda soov tulla Eestisse.
Pärkna ütles, et menetlustoiminguid viivad Türgis ja Kreekas läbi PPA, KAPO ning sotsiaalministeeriumi töötajad, kelle eesmärk on teha selgeks inimese taust, tema rahvusvahelise kaitse vajadus ning võimalik oht julgeolekule või avalikule korrale.
Ta rääkis, et rahvusvahelise kaitse vajaduse teevad selgeks Kreeka ja Türgi enne ümberpaigutamise programmi saatmist ning enne otsuse tegemist selgitab politsei koos kaitsepolitsei ametnikuga välja inimese tausta ja kuulab ära tema põhjendused, miks ta soovib koduriigist lahkuda.
«Põhjaliku taustakontrolli käigus selgitavad spetsialistid välja, kas inimesel on tõesti ohtlik elada oma koduriigis ning kontrollitakse, kas inimene võib olla riigi julgeolekule või avalikule korrale ohtlik,» ütles Pärkna. «Intervjuust ametnikega ja kogutud taustainfost selgub, kas inimesele on vaja rahvusvahelist kaitset ja kas tema elu võib päritoluriigis päriselt olla ohus.»
Menetluse alguses selgitatakse Pärkna sõnul inimesele Eesti tavasid, kombeid ja kohalikku õigusruumi. «Võimaliku ümberpaigutatavaga suheldes on meie jaoks tähtis, et ta oleks valmis enda elu kohandama Eesti inimesele sarnaseks ja võtma arvesse ning soovima elada kohaliku kultuuri ning tavade järgi,» sõnas ta.
Kui ümberasustatavate hulgas on perekondi, siis tehakse intervjuu iga inimesega eraldi. «Sellega saame me veenduda, et ühe perekonna inimesed räägivad samasugust juttu ja kontrollküsimuste abiga saame selgitada välja, kui infos on ebatäpsusi või segadust.»
Lisaks annab eraldi küsitlemine Pärkna sõnul võimaluse saada rohkem infot inimeste tausta kohta, näiteks intervjuu abielus naisega võib anda rohkelt infot tema mehe kohta.
Pärkna lisas, et intervjuude ajal võivad selguda asjaolud, mis võivad ka rahvusvahelise kaitse andmise välistada. «Sellised olukorrad on näiteks need, kus selgub, et mees on käitunud agressiivselt või olnud ohtlik endale või enda lähedastele,» ütles ta.
«Samas tuleb arvestada, et küsitlemise käigus selgub ennekõike see, kas võimalikul kaitsesaajal on võimalikke sidemeid, mis võivad julgeolekukaalutlustel välistada tema sobivuse. See, kas perekonnas toimub või on toimunud intsidente, see ei pruugi nende intervjuude käigus selguda, kui inimesed ei räägi sellest,» selgitas ta.
Sellise kontrolli käigus on Eesti ametnikud teinud Pärkna sõnul palju keelduvaid otsuseid.
Eestisse ümberpaigutatud inimeste kohanemisele aidatakse Pärkna sõnul iga päev kaasa, et sisseelamine oleks võimalikult sujuv. «Teisest kultuuriruumist tulnud perede puhul tuleb arvestada sellega, et neil on teised tavad ja keeleruum ning päevapealt ümberharjutamine tekitab pingeid,» sõnas Pärkna. «Eeltöö lähteriigis on vaid väike ja oluline osa ümberpaigutamise õnnestumisest, aga see ei asenda süsteemset tegutsemist Eestisse jõudnud inimestega,» ütles ta.
Pärkna ütles, et ümberpaigutatavate kohanemine Eesti elu ja kultuuriga on võimalik olukorras, kus sellesse annavad oma panuse nii politsei, tugiisikud kui ka kogukonna liikmed. «Politsei pingutab selle nimel, et maandada võimalikult palju riske nii enne inimeste saabumist Eestisse kui ka hiljem siia jõudes.»
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel koolitatakse pagulastega tegelevaid inimesi märkama võimalikke vägivallakavatsusi Eestisse saabunud sõjapõgenikel.
«Tugiisikutele ja teistele spetsialistidele korraldatakse juba praegu ja ka edaspidi koolitusi, sealhulgas traumajärgse stressi ning lähisuhtevägivalla varaste märkide ära tundmise ja neile reageerimise teemal,» ütles sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag esmaspäeval BNSile.
«Eestisse saabunud rahvusvahelise kaitse saajatel on samad õigused ja kohustused, mis igal Eesti alalisel elanikul,» lisas Raag.
Harju maakohus võttis eelmisel nädalal prokuratuuri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla Eestisse pagulasena saabunud mehe, keda on alust kahtlustada oma abikaasa süütamises. Süürlaste perekond saabus Eestisse kvoodipagulastena mullu juunis Kreekast.
Haapsalu kohtumajas algab mais protsess, kus kohtupinki astub perevägivallas ja ähvardamises süüdistatava Süüriast pärit pagulane. Euroopa Liidu rändekava raames Eestisse ümber paigutatud Süüriast pärit 27-aastane pagulane teipis tüli käigus mees naise käed kinni, tarvitas tema kallal vägivalda ja naise põlema panna, olles enne talle peale läigatanud süttivat vedelikku.
Eestisse on praeguseks Euroopa Liidu rändekava alusel ümberpaigutatud ja -asustatud kokku 107 inimest.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)