/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/11/18/6086841t1h5652.jpg)
Tallinna tellitud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti, mis tähendab, et riik peab Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) tagastama hoonest mõttelise osa.
Ekspertiisi kohaselt tuleks Nigulistest tagastada mõtteline osa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eksperthinnangu kohaselt on Niguliste 3 ehitise parenduste jääkväärtus 65 protsenti ja õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus 35 protsenti, see tähendab ehitis on endisel individualiseeritaval kujul säilinud osaliselt,» ütles Tallinna linnavaraameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoeg.
Kultuuriministeerium saatis eelmisel aastal kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi ei tagastaks riik EELKile Niguliste kiriku hoonet. Rahandusministeerium jättis aga eelnõu kooskõlastamata, kuna ministeeriumi sõnul vajavad täpsustamist vara tagastamise tingimuse küsimused.
«Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommitamises ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Eelnõus mainitakse, et hoone on sõjas hävinud rohkem kui 70 protsendi ulatuses,» kirjutas rahandusminister Sven Sester kooskõlastuskirjas.
Minister märkis, et omandireformi seaduse järgi ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui kapitaalremont, ümberehitused või laiendamised moodustavad vähemalt 75 protsenti hoone koguväärtusest. Kui hoone säilinud osa väärtus ulatub 25 protsendist 75 protsendini, tuleb tagastada mõtteline osa.
«Arvestades sõjapurustuste umbkaudset ulatust, on meil tõsine kahtlus, et hoone ei ole säilinud isegi mõttelises osas tagastamiseks piisaval määral. Sellisel juhul kuulub hoone mitte tagastamisele, vaid kompenseerimisele,» kirjutas Sester.
Seda arvestades tegi rahandusminister kultuuriministeeriumile ettepaneku, et pöördutaks Niguliste hoone tagastamist menetleva Tallinna linnavalitsuse poole, et hinnata, kui suurel määral on hoones säilinud algupärane osa.
Tallinn tellis Niguliste kiriku hoone säilivuse ekspertarvamuse Finantsplaneerimise Osaühingult.
Samas lisas Tallinna linnavaraameti juhataja asetäitja Pärtelpoeg, et linnavaraametil puudub teave, kuidas mõjutab eksperthinnang eelnõu menetlust või valitsuse otsust.
Vaidlus Niguliste kiriku üle algas juba 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. Küsimus on toonud kaasa ka kohtuvaidlusi.