Eesti teedel sõitvad uuemad autod suudavad juba ise abi kutsuda

Fordi puhul on eCall SYNC Emergency Assitance (auto infolustisüsteemi) üks osa ning vastav ikoon on ekraanil olemas. Foto: Info-Auto

Eesti teedel vurab ringi juba üksjagu autosid, mis on ise võimelised avarii korral häirekeskust õnnetusest teavitama ehk nad on valmis kasutama eCalli teenust. Auto saadetud abikutsele hakkab häirekeskus reageerima sügisest.

Uutele autodele paigaldatav hädaabi teavitussüsteem eCall edastab häirekeskusele liiklusõnnetusse sattunud autost hädaabiteade automaatselt või käsitsi. Automaatse käivituse eelis on see, et häirekeskus saab hädaabiteate ka siis, kui sõidukis viibivad inimesed ei ole võimelised õnnetusest teatama. See lahendus peab vastavalt euroliidu nõuetele olema alates 2018. aasta aprillist kõigil müügile tulevatel uutel sõidukitel.

«ECall on osa Volkswageni mobiilse ühenduvuse paketist Car-Net «Security ja Service»,» rääkis Volkswageni esindaja Merli Ainsaar. Selle saadavus sõltub sõiduki mudelist ja varustusastmest.

Uutel E-Golf, uutel Golf GTE  ja  Passat GTE mudelitel on eCalli võimalus alates 2017 toodetud autodel standardvarustuses. Suvel turule tulev Arteon saab eCalli võimaluse kaasa põhivarustuses. «Golf, Golf Variant, Touran, Tiguan, Passat, Passat Variant - eCalli võimalus sisaldub Highline'i varustusastmega alates juunist 2017 toodetud autodele,» rääkis Ainsaar.

Teenus eCall tõstab auto hinda

Teenus hakkab Volkswageni esindaja sõnul ülalmainitud mudelitele ja varustusastmetele olema tasuta 10 aastat. Teistele mudelitele ja varustusastmetele on võimalik saada eCalli võimekus, lisades auto varustusele Car-Net «Security ja Service» paketi, mille maksumus ei ole praegu veel teada. Ainsaare hinnangul on eCalli ainukene n-ö varjukülg, et keerukast tehnoloogia ja vajaliku lisavarustuse tõttu on sõiduki maksumus kõrgem.

«Fordil on valmisolek eCalli teenuseks ammu olemas ja saadaval kõikidele Fordi mudelitele alates 2012. aastast,» rääkis Info-Auto turundusjuht Tiit Lillipuu. Ford kutsub seda SYNC Emergency Assistance'iks ning eCall on SYNC-infolustisüsteemi üks funktsioon. Fordi puhul on süsteem nutiseadme ja Bluetoothi-põhine. Lillipuu sõnul ei pruugi kõikidel Fordi mudeliversioonidel SYNC kuuluda standardvarustusse. «Ford Mondeo ja Ford Focus Trend varustustaseme puhul tuleks SYNCi eest raha juurde maksta vastavalt 300 või 440 eurot,» tõi ta näite.

Käivitub turvapatjade avanedes

Ka Volvol on vastav tehnoloogia – Volvo On Call – samuti juba mõnda aega olemas ning suuremates riikides kasutusel. Volvol On Call töötab eraldi autosse paigaldatava SIM-kaardiga.

«Eestis saame selle tööle loodetavasti juba 2018. aasta algusest.»

Volvo puhul lisatakse laekonsooli vastav Volvo On Call plokk, millel on omaette SIM-kaart ja kaks nuppu. «Nupp «SOS» peaks ühendama 112 häirekeskusega ja nupp «ON CALL» Volvo autoabi kohapealse kõnekeskusega,» rääkis Lillipuu. Süsteemis on ka Volvo On Call nutitelefonirakendus. Juhul kui auto sattub avariisse ning vastavad andurid autos selle registreerivad (avanevad turvpadjad jne) saadab auto välja hädasignaali häirekeskusesse ja edastab auto asukoha koordinaadid, kuhu abi saata.

«Kahjuks ei oska peensustes kogu protseduuri kirjeldada, sest hetkel Eesti turul seda veel ei pakuta, kasutamiskogemus puudub ning Volvo On Calli Eestis pakutav lahendus  on tootja poolt välja töötamisel,» ütles turundusjuht.

Amservi turundusjuhi Elis Odari sõnul on eCall uutes autodes Euroopas kohustuslik alates aprillist 2018. Sellest ajast alates müüakse kõik uued Toyotad koos vastava eCalli mooduliga.

Keda eCall aitab

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernitsa sõnul on kindlasti Eestis juhtumeid, kus eCall kiirendaks abi saabumist, aga tänaste teadmiste juures ei oska amet nende arvu välja tuua. Ametniku sõnul on selleks erinevad põhjused.

«Meil ei ole registris andmeid nende liiklusõnnetuses osalenud kaasreisijate kohta, kes vigastada ei saanud. Ehk tegelikult me ei tea, kas vigastada saanud isik oli avarii ajal autos üksi või mitte,» tõi Ernits ühe näite. Samuti on praegu olemas info vaid selle kohta, kas inimene sai vigastada, aga ei ole teada, kui raskelt.

«Olukord, kus autos on näiteks kolm inimest ja vähemalt ühe vigastused on väga kerged, erineb selgelt olukorrast, kus kõigi kolme vigastused on väga rasked,» rääkis Ernits. Esimesel juhul eCall tõenäoliselt mõju ei avalda, teisel juhul küll.

Siseminister Andres Anvelt ja häirekeskuse peadirektor Janek Laev kinnitasid veebruari alguses, et eeloleval sügisel peaks Eestis hakkama toimima eCall ehk süsteem, kus õnnetusse sattunud sõiduk saadab häirekeskusele automaatse teate.

«Satelliidi kaudu toimiv süsteem aitab päästa inimelusid liikluses, kus meil on probleeme,» lausus Laev. Häirekeskuse juhi sõnul annab avariisse sattunud sõiduki saadetud signaal  päästjatele küllaltki detailset ja olulist infot. «Meile saadetakse näiteks auto VIN-kood, sõiduki tüüp, kas on tegemist veoki, bussi või tavalise sõiduautoga. Me saame teada ka kütuse liigi, millega auto sõidab. See aitab meil jällegi oma tööd paremini teha,» ütles Laev.

Millist infot edastab eCall?

ECalli kasutuselevõtt on tekitanud küsimuse, kuivõrd on võimalik selle abil jälgida inimeste liikumist, sõiduharjumisi, aga ka häirida inimeste privaatsust. Euroopa Komisjoni kinnitusel võtab eCalli süsteem mobiilsidevõrguga ühendust alles pärast tõsise õnnetuse toimumist. Seetõttu ei toimi jälgimist või andmete edastamist süsteemi tavalise toimumise ajal. Ainult õnnetuse toimumise korral edastatakse avalikku häirekeskusesse minimaalne vajalik info päästeolukorra lahendamiseks. Häirekeskusele saadetakse info sõiduki margi, registreerimistähise, liikumissuuna ja kiiruse kohta, aga ka teave õnnetuse toimumisaja ning täpse asukoha kohta.