/nginx/o/2017/01/13/6250235t1hbf8a.jpg)
/nginx/o/2017/03/13/6441317t1h1367.jpg)
Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas möödunud aasta alguses Eestis 883 707, mis teeb 68 protsenti kõigist Eesti elanikest, kelle emakeel on teada.
Eesti keelt räägib emakeelena 68 protsenti Eesti elanikest (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlasti elab eesti keele kõnelejaid ka väljaspool Eestit, kuid nende täpset arvu on juba keerulisem välja selgitada. Läheneva emakeelepäeva puhul andis Statistikaamet ülevaate eesti keele hetkeseisust rahvastikus.
Kõige enam eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elab Harjumaal, kuid osatähtsuselt kõnelevad eesti keelt emakeelena neist vaid veidi üle poolte, 59 protsenti. Ida-Virumaal räägib eesti keelt emakeelena vaid 16 protsenti rahvastikust. Ülejäänud Eesti maakondades on muu emakeelega isikute osatähtsus alla viiendiku.
Kui muidu elab Harjumaal ja Ida-Virumaal kokku 55 protsenti Eesti elanikest, siis eesti emakeelega inimestest elab väljaspool nimetatud piirkonda 60 protsenti. Linnades on eesti keelt emakeelena rääkijate osatähtsus väiksem, maapiirkondades aga suurem.
Vanuse järgi on näha, et eesti keelt emakeelena räägivad keskmisest rohkem nooremad ehk kuni 30-aastaste põlvkond. Peamiselt vene emakeelega inimesi on kõige rohkem 50-70-aastste hulgas, kus neid on üle kolmandiku.
Sellise vanuselise eripära põhjus on nõukogude perioodil toimunud sisseränne. Samas on noorema elanikkonna seas eesti keelt emakeelena rääkijate hulk järjest suurenenud. Seda võib selgitada sisserännanute ja nende järeltulijate suurema valmisolekuga Eestist lahkuda, samuti segaabielude mõjuga ja ka sellega, et sisserännanutel sünnib reeglina naise kohta vähem lapsi kui põlisrahvastiku esindajatel.
Rahvuse ja eesti keele seos
Kui kogu Eesti rahvastikust 69 protsenti on eesti rahvusest, 25 protsenti vene rahvusest ja 5 protsenti muudest rahvustest (ukrainlased, valgevenelased, soomlased), siis eesti keelt emakeelena rääkijatest on 99 protsenti eesti rahvusest.
Ligi 4000 eesti emakeelega inimest loeb ennast rahvuselt venelaseks ja üle 2000 soomlaseks. 3 protsenti Eesti elanikest (24 000 inimest) on küll rahvuselt eestlased, kuid ei räägi emakeelena eesti keelt. Põhimõtteliselt võib öelda, et nad räägivad vene keelt, sest vene emakeelega eesti rahvusest inimeste osatähtsus on 97 protsenti.
Ülejäänud eesti rahvusest inimesed räägivad emakeelena kas inglise, ukraina, soome või mõnda muud keelt. Nooremate hulgas on enam levinud inglise keel ning soome keel on emakeeleks pigem vanematel inimestel.
Neist Eesti elanikest, kes on mõnest muust rahvusest, räägib eesti keelt emakeelena natuke üle 8000 inimese, mis on osatähtsuselt suurem, kuid arvuliselt on neid kolm korda vähem, kui inimesi, kes on eesti rahvusest, kuid ei räägi eesti keelt emakeelena. Seetõttu on eesti rahvusest inimesi Eestis natuke rohkem, kui eesti emakeelega inimesi.