Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Suurbritannia saatkond pärib aru: miks välisriigi juhiload enam Eestis ei kehti? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Juhiluba
Juhiluba Foto: Toomas Huik

Suurbritannia saatkonna päringu peale, miks Eestis enam välisriikide juhiload ei kehti, kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et Euroopa Liidu liikmesriigi juhiload kehtivad jätkuvalt. ELi direktiiv näeb aga ette, et juhiluba tuleb taotleda selles riigis, kus inimene elab.

Suurbritannia suursaatkond küsis veebruaris politsei- ja piirivalveametilt selgitust, miks on maanteeameti kodulehel info, et 1. mai 2015 ja hiljem väljastatud välisriigi juhiload enam Eestis ei kehti. Saatkond päris aru, millised reeglid kehtivad Suurbritannia kodanikele, kellel on hiljem väljastatud välisriigi juhiluba ja kes soovivad Eestis oma autot kasutada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Hindrek Allvee kinnitas, et Suurbritannia kodanike load Eestis kehtivad ja selles osas probleeme pole.

Eestis kehtivad liiklusseaduse järgi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiload kuni neile märgitud kehtivusaja lõpuni. Suurbritannia on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik, nii et nende kodanike juhiload siin ka kehtivad.

Küll aga ei kehti Eestis enam alates 1. maist 2015 väljastatud välisriigi juhiload, mille on taotlenud Eestis alaliselt elav inimene. Ka ei ole seda võimalik vahetada Eesti juhiloa vastu. Samas peab Euroopa Kohtu praktika järgi teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud juhilube Eesti jällegi tunnustama.

Maanteeameti kodulehel viidatud kuupäev ja lubade mittekehtivus käib Allvee selgitusel olukorra kohta, et kui isik elab alaliselt Eestis ja taotleb sellel ajal endale loa mõnest välisriigist. Seesugune säte tuleb tema sõnul direktiivist 2006/126 ja selle eesmärk on vältida juhiloaturismi ehk olukorda, kus juhilubasid taotletakse kõige leebemate nõuetega liikmesriigist.

«Kui Ühendkuningriigi kodanik asub alaliselt elama Eestisse ja tema UK luba on kehtiv, siis kehtib see Eestis kuni selle kehtivusaja lõpuni. Kui aga tema Ühendkuningriigi juhiloa kehtivusaeg lõpeb Eestis alaliselt elamise ajal ja ta läheb ning taotleb UKs uut juhiluba, siis Ühendkuningriik tegelikult luba väljastada ei tohiks, sest direktiivi järgi tohib juhiloa väljastada ainult alalisele elanikule,» rääkis Allvee.

Praktikas on Allvee sõnul olukorrad erinevad ja juhul, kui Suurbritannia ikkagi mingil põhjusel juhiloa väljastab, siis direktiivi ja Euroopa Kohtu praktika järgi ei tohi Eesti nende väljastatavas loas kahelda – seda vaatamata sellele, kui britt tegelikult rahvastikuregistri järgi elab Eestis.

«Euroopa Kohtu praktika on direktiivi osas selline, et ütleb, et kui üks liikmesriik on juhiloa väljastanud, siis ei tohi teine liikmesriik kahelda selle väljastamise alustes ja ta peab eeldama, et teises liikmesriigis väljastatud juhiluba väljastati õiguslikult korrektselt. Eesti võib selliselt väljastatud Ühendkuningriigi juhiloas kahelda ja seda mitte tunnustada ainult siis, kui Ühendkuningriigist endast antakse ametlik informatsioon, et tegelikult see UK kodanik selle loa väljastamise ajal UKs ei elanud,» selgitas Allvee keerulist olukorda.

Liiklusseadus

§ 99.  Välisriigis väljaantud juhiluba

(1) Eestis kehtib:

1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba;

2) Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba;

3) Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba;

4) Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi juhiluba.

(4¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud juhiluba ei kehti, kui see on välja antud isikule, kes loa saamise ajal elas rahvastikuregistri andmetel Eestis.

Tagasi üles