Ettevõtja ja poliitiku Marek Strandbergi sõnul jätab seadus täpselt reguleerimata insulti põdenud inimeste autojuhtimisõiguse, olgugi et nende tervis ei pruugi ka pärast paranemist liiklemiseks sobilik olla.
Strandberg päris Tanel Talve näitel aru, miks seadus ei reguleeri insulti põdenute autojuhtimisõigust (6)
Strandberg saatis maanteeametile kirja, milles küsib täpsustusi insulti põdenute autojuhtimisõiguse kohta – seda Tanel Talve näite põhjal. Nimelt rääkis Talve mullu sügisel tele-eetris, et on saanud insuldi.
«On teada, et insulti põdenutel võivad tekkida tõsised hingamishäired uneajal. Selliste häiretega inimestele ei väljastata näiteks juhiluba, ilma et nad oleks läbinud või allutatud asjakohasele ravile,» kirjutas Strandberg. Ta selgitas, et kahjuks ei ütle seadus just väga täpselt selle kohta, mis saab selle inimese juhtimisõigusest, kelle puhul on võimalik avalikest teabeallikatest teada saada, et tema terviseseisund ei pruugi olla liiklemiseks sobilik. Sedalaadi uneapnoe võib näiteks põhjustada äkkuinumist roolis ja muu hulgas ka lihtsalt tähelepanu hajumist, tõi ta välja.
Riigikogu liige Tanel Talve ütles mullu novembris ERRi saatele «Ringvaade» antud usutluses, et elas mõni nädal varem üle insuldi.
Mullu augustis 40-aastaseks saanud Talve sõnul on insuldi suurim probleem see, et selle tulekust on raske aru saada. Insuldi tunnused hakkasid tal avalduma nädala jooksul ja tasapisi.
«Tundsin, et käsi sureb ära või muutub veidi kohmakaks. Mõtlesin, et mis seal ikka, varemgi on kätt ära magatud,» selgitas Talve. «Tervelt nädal aega tunnetasin, et kuidagi imelik on – autoroolis nuppudele ei saa pihta ja kummaline värk. Ühel hommikul oli nii, et üldse ei tundnud vasakut kätt. Siis ma helistasin kiirabisse ja ütlesin, et nüüd on mingi jama.»
Talve kirjeldas, kuidas meedikud tegid talle samasuguseid teste, mida USAs purjus juhtidele. «Et kõnni ja kas saad näpu vastu nina panna. Alguses panin mööda, aga nüüd töötab hästi jälle,» rääkis Talve, kes peab enda insuldi põhjuseks kõrget vererõhku ja tööpinget.