Kodutud tõstetakse osmikutest välja

Peterburi tee ääres pesitsevad kodutud peavad endale uue elukoha otsima, sest nende elupaigas algavad varsti ehitustööd.

Neljapäeval käis munitsipaalpolitsei kodutute juures, kes on ennast sisse seadnud veidi enne linna piiri, Peterburi tee ja Tallinna Elektrijaama vahelisele tühermaale. Mupo sõnum oli konkreetne: võtku endi kätega kokku klopsitud onnides elavad inimesed oma väärtuslikum vara kaasa ja koligu kuhugi mujale, sest maaomanik hakkab krunti ehituseks ette valmistama. Nimelt kerkib veel sel aastal maantee äärde suur toidukauplus ja aastaid selle tee ääres olnud kodutute küla jääb sellele lihtsalt ette.

Maanteest mõnekümne meetri kaugusele jääv niinimetatud küla koosneb kümmekonnast käepärastest vahenditest ehitatud osmikutest. Ühes neist pesitseb vanapaar, kelle päritolu on teadmata. «Need on mingid mustlased, aga kust ja kuidas nad siia on jõudnud, sellest täpselt aru ei saagi,» rääkis mupo peainspektor Pavel Boitsov.

Ta käis kõigi osmikute uste taga koputamas ja tegi elanikele selgeks, et neil on nädal aega endale uue elukoha otsimiseks. «Nädala pärast tuleme uuesti ja siis peate siit läinud olema. Öelge palun naabritele ka edasi,» teatas Boitsov.

«Kuna need inimesed pole enamasti Tallinna elanikud, siis nad peavad taotlema abi sellest kohalikust omavalitsusest, kus oli registreeritud nende viimane elukoht,» selgitas ametnik. Mupo andmetel on sealsed elanikud enamasti pärit Kohtla-Järvelt, Narvast ja mujalt Eestist

Samas möönis Boitsov, et vaevalt hakkab keegi neist kodulinna tagasi sõitma ja sealt abi taotlema. «Pigem kolivad nad siit natuke elektrijaama poole järgmisele krundile,» avaldas ta arvamust. «Sellel on sama omanik, aga seal ta praegu midagi tegema ei hakka ja nad saavad seal mõne aja elada. Seal on isegi mõni majake, kuhu kolida.»

Boitsovi sõnul pole sealsed kodutud sugugi lootusetud eluheidikud. «Üks siin elav naisterahvas käib tööl ja on ka korterijärjekorras ning talle olevat lubatud sel aastal mingi elamispind leida,» kirjeldas ta. Paar kodus olnud elanikku ei näinud samuti kuidagi asotsiaalsed välja. Ühe punkri ukse avas punases hommikumantlis naisterahvas, sussid paljaste jalgade otsas. Boitsovi sõnul köetakse onne raudahjudega, nii et asukatel pole vaja külma kannatada.

Niisugused küttelahendused on muidugi tuletõrjeinspektori õudusunenägu, kuid vähemalt selles asumis pole tulekahjude jälgi näha.

Boitsov rääkis, et praegu peaks külas elama kümmekond inimest. Kui lahkumistähtaeg kätte jõuab, kolivad nad tõenäoliselt järgmisele krundile, elektrijaama poole, kus nad esialgu kellelegi ette ei jää. Seal on juba varasemast ajast püsti mõned samas stiilis osmikud. Talvel on sellistes külades elanikke vähem, suvel ilusate ilmadega on seal tunduvalt rahvarohkem.