Süürlanna sai rängalt põletada

Tallinna Lasnamäe linnaosa Majaka tänava korterist viidi teisipäeval kella 17.30 paiku haiglasse põletushaavade tõttu üliraskes seisundis 22-aastane naine, Eestisse paigutatud Süüria sõjapõgenik ja 2,5-aastase lapse ema.

Politsei ja prokuratuur andsid eile ajakirjanikele juhtunust ülevaate. Alustatud on kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb raskete tervisekahjustuste tekitamist ettevaatamatusest.

Praegu ei ole selge, mis teisipäeval Lasnamäe korteris põgenikepere kodus täpselt juhtus. Naisel on väga rasked põletushaavad ja tema seisund on kriitiline, mistõttu pole võimalik teda küsitleda.

«Mis temaga täpsemalt juhtus, seda ta meile kahjuks ise öelda ei saa, sest ta on teadvuseta, väga raskes seisundis haiglas. Vigastused sai ta kodus ja selle juures viibisid tema 19-aastane abikaasa ning tema 2,5-aastane laps,» rääkis Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Saskia Kask.

Politsei ja prokuratuuri kinnitusel on uurimisel kolm versiooni, millest ühtki ei peeta seni teistest tõenäolisemaks.

«Esiteks võis tegemist olla õnnetusega. Teiseks võis tegemist olla enesetapukatsega. Kolmandaks võis tegemist olla kuriteoga,» ütles Kask. «Aga kordan veel, et kõik need kolm varianti on võrdselt laual ning politsei teeb kõvasti tööd, et välja selgitada, mis tegelikult juhtus.»

Teada on, et inglise keelt kõnelev süürlanna kutsus endale abi ise. «Ilmselt tulenes see sellest, et tema abikaasa inglise keele tase on väga nõrk, eesti keelt ta loomulikult ei oska,» ütles Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Roger Kumm.

Pole viiteid, et naine oleks varem ennast tappa üritanud. Politsei kinnitusel oli perekond aktiivselt kontaktis tugiisikuga.

Püüdis kustutada

Välistada ei saa ka kuritegu, mille sel juhul sai toime panna ainult naise abikaasa, kes oli abi saabudes naise kõrval ja politsei kinnitusel üritas tuld veega kustutada. 19-aastane süürlane peeti teisipäeval 48 tunniks kinni, kuna mõned tema ütlused on vastuolulised, eluliselt ebausutavad. Mees oli šokis ja tema juttu uurijatele peab vahendama tõlk.

«Tema ütlused ongi praegu kontrollimisel ja ma ei saa avaldada, mida ta täpselt juhtunu kohta rääkis,» ütles prokurör.

Paaril on 2,5-aastane laps, kes oli eile spetsialistide hoole all.

Sündmuskohta on põhjalikult uuritud, kuid proovide tulemused ei ole veel teada. Nii pole praegu selge, kas kasutati näiteks mõnda põlevvedelikku – juhul kui tegu oli süütamisega.

On ka võimalik, et see oli õnnetus, sest see juhtus köögis gaasipliidi lähedal. Naisel olid seljas riided, mis võtavad kergesti tuld.

Politsei kinnitas, et varem pole selle perekonnaga mingeid probleeme olnud.

Tegemist on mullu juunis Kreekast Eestisse toodud põgenikega. Kokku on Eesti aasta jooksul Euroopa Liidu rändekava järgi vastu võtnud 107 Süüria, Jeemeni ja Iraagi kodanikku, neist valdav osa on saabunud Kreekast.

Ülisuur tähelepanu

Postimees intervjueeris Lasnamäel elavaid kvoodipõgenikke mullu septembris, ent tegemist polnud Süüria perekondadega. Pagulased rääkisid, et kõige raskem on see, et nad ei valda inglise keelt ja paistavad siin rahva seas välja.

«Teatud paikades, nagu Lasnamäel, kui lähed õhtul välja, võib sul probleeme tekkida. Kui jalutad lihtsalt edasi, tegeled oma asjadega ega suhtle inimestega, siis probleeme ei tule. Kui istud kusagile... Kreekas on see täitsa tavaline, mine kuhu tahes, sa ei paista silma. Siin tullakse küsima, kust sa pärit oled, miks sa siin oled ja miks sa koju ei lähe,» räägiti muu hulgas oma elust Tallinnas.

Perepeade kõige suurem soov oli leida töö.

Mullu novembris võeti vahi alla Haapsalus elava Süüria perekonna isa. Väidetavalt ähvardas mitu kuud Eestis elanud mees 12. novembril oma naise ära tappa. Prokuratuuri kinnitusel viibib ta praegu endiselt vahi all ja kohus hakkab asja arutama mais.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles siis Postimehele, et tugiisikud saavad kultuuriliste erinevuste koolitusi, lisaks pakutakse tugiisikutele mitmesuguseid täienduskoolitusi. Üks täienduskoolitus, mille tugiisikud on sel aastal läbinud, on lähisuhtevägivalla märkamine ja sellest teavitamine.