:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2016/09/29/5896909t1ha6ae.jpg)
Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) ei soovi loobuda plaanist muuta korduvalt joobnuna roolist tabatute šokivangistus kohustuslikuks, ent annaks kohtutele vabad käed otsustamaks vangistuse pikkuse üle.
Šokivangistust nõudev minister pakub kompromissi (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtud on seisnud vastu ministri plaanile, mille järgi tooks sõiduki juhtimine kriminaalses joobes (1,5 promilli) teist korda kaasa kindla vangistuse. Kohtud leidsid, et selline muudatus oleks enneolematu, sest sellega võetaks kohtunikelt ära kaalutlusõigus – nad on edaspidi kohustatud inimese igal juhul vangi mõistma, asjaoludest sõltumata.
Pärast kohtumist riigikohtu, advokatuuri ja prokuratuuri esindajatega on justiitsministeerium plaani veidi kohendanud. Kui algul nähti ette, et mitmendat korda roolis purjuspäi vahele jäänu peab kohe ära kandma vähemalt viie päeva pikkuse vangistuse, siis uue ettepaneku järgi jääks vangistuse pikkus kohtu otsustada. Katse ajal uuesti joobnuna autot juhtinud inimene tuleb küll vangi saata, kuid šokivangistuse päevi ette ei kirjutata.
«Ma pean õigeks, et õiguspoliitiline suund, et riik jäigemalt reageeriks korduvatele roolijoodikutele, nende ettepanekutega säilib, küll aga oleme õiguspraktikutega koostööd teinud ja leidnud lahenduse, mis on kõige paremini kohaldatav,» ütles Reinsalu.
Justiitsministeeriumi uued ettepanekud on täna arutlusel riigikogu õiguskomisjonis.
Riigikohus kinnitas Postimehele, et nende seisukoht ei ole muutunud – kohustuslik šokivangistus ei ole vajalik.
Karistusseadustiku muudatused olid riigikogus esimesel lugemisel jaanuari keskel ning siis kurtis Reinsalu, et kuigi mitu korda vahele jäänud roolijoodikutele on praktikas ka praegu ette nähtud vabadusekaotus, karistavad kohtud neid pigem tingimisi, ja leidis, et kriminaalpoliitikat tuleb muuta.
Tunamullu (otsus jõustus 2015. aastal – toim) mõisteti justiitsministeeriumi andmetel sõiduki juhtimises kriminaalses joobes süüdi 2698 inimest. Neist veerandil ehk umbes 650 süüdimõistetul oli juba kehtiv karistus samasuguse kuriteo eest.