/nginx/o/2011/02/16/517569t1h0ac6.jpg)
Riigiprokuröri Eve Oleski sõnul langes mullu Eestis Nigeeria petukirjade ohvriks vähemalt 200 inimest, kuigi nii politsei kui riigiprokuratuur on korduvalt selliste kelmuste eest hoiatanud.
Eestis langes mullu petukirjade ohvriks 200 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eve Olesk ütles ETV saatele «Pealtnägija», et eelmisel aastal oli kuriteoteateid petukirjade ohvriks langenutelt kahesaja ringis, kuid tegelikult võib petta saanute hulk olla tunduvalt suurem, vahendab ERR Uudised.
«Ma arvan, et umbes pooled inimestest ei pöördu politsei poole, mis tähendab, et see arv on tegelikult päris suur,» nentis Olesk.
Kriminaalteabe büroo juhi Lenno Reimandi sõnul saadeti esimesed Nigeeria kirjad välja 1970. aastatel. «Sel ajal olid need seotud põhiliselt naftafirmade legendi kasutamisega, et tulenevalt suurtest naftatuludest on tekkinud vajadus teatud vahendid ümber paigutada Siis loodi selle peale enam-vähem usutav legend ja prooviti inimeste käest raha välja petta,» rääkis Reimand.
Tema sõnul hakkasid Nigeeria kirjad Eestisse jõudma koos raudse eesriide langemisega ning esimesed konkreetsemad petujuhtumid pärinevad 1990. aastate algusest ja keskpaigast.
Maailmas pool miljonit ohvrit aastas
Rahvusraamatukogus on isegi eraldi kataloog artiklite kohta, mis on hoiatanud eestlasi Nigeeria kirjade eest. Neist esimene ilmus juba 18 aastat tagasi. Google'i otsinguga leiab eesti keeles pettuste kohta 7400 kirjutist.
Riigiprokurör Eve Olesk tõi näiteks ühe juhtumi, kus inimene kandis petistele üle 400 000 Eesti krooni ning võttis selleks kaks korda pangast laenu.
«Arvestades seda lihtsust, mismoodi seda raha püütakse välja petta, siis tegelikult juba sellele kirjale reageerimine on omamoodi markantne. Ka maailma praktika näitab, et umbes kolm protsenti nende kirjade saajatest reageerivad ja nendest omakorda, kes reageerivad, umbes 2-4 protsenti teevad ka esimesed ülekanded,» nentis Reimand.
Umbes pool miljonit inimest üle maailma langeb igal aastal Nigeeria kirjade ja nende edasiarenduste ohvriks. Wikipedia vabaentsüklopeedias on entusiastid üles lugenud 15 levinumat skeemi. Eestis on neist tuntumad suurt pärandust, investeeringut, lotovõitu, töökohta või armastust pakkuvad kirjad.
Reimand märkis, et petukirju saadetakse üle maailma igal aastal laiali kindlasti kümneid miljoneid. «Näiteks kui Austraalia politsei üritas 1998. aastal pidurdada Nigeeria kirjade voolu Austraaliasse, siis ühe aasta jooksul konfiskeeriti seal 8,5 tonni selliseid petukirju,» märkis Reimand.
Petiste kasum miljardites dollarites
Tema sõnul oli 2009. aastal petukirjadega tegelevate kelmide tõestatud puhaskasum 9,3 miljardit USA dollarit. «Nende erinevate skeemidega on tõenäoliselt seotud umbes 300 000 inimest, kes on päritolult valdavalt nigeerlased ja nendest 250 000 baseeruvad Nigeerias. 50 000-60 000 on Nigeeriast väljas hinnanguliselt umbes 60-70 maailma riigis,» ütles Reimand.
Olesk nentis, et meie kodanikud ei kontrolli paraku andmeid enne, kui nad on petta saanud. «Kõigi eelduste kohaselt on raha saamise soov niivõrd suur, et see pimestab ja kogu mõistus kaob raha saamise soovi ees, endale lihtsalt ei anta aru,» nentis ta.
Reimandi sõnul pimestavad esimesel pilgul uskumatuna tunduvad rahasummad tõenäoliselt ka kõige külmema ja kainema mõistusega inimesi. «Kindlasti on see psühholoogidele väga huvitav uurimisvaldkond, miks inimesed nii reageerivad,» ütles ta.
«Pealtnägija» andmetel sai näiteks ka peaminister Andrus Ansip isiklikult veebruaris vigadest kubiseva kirja, milles «Euroopa Komisjon» palub Eesti riigil annetada 45 000 eurot Keenias asuva lasteaia toetuseks.