Kool diskrimineeris seeliku kandmist nõudes väikeseid tüdrukuid

Peetri kooli algklasside tüdrukud võivad kanda vaid pihikseelikut. Foto: Mihkel Maripuu

Harjumaa Rae valla Peetri põhikooli keeld, et algklasside tüdrukud ei tohi kooli pükstega tulla, ärgitas ühte lapsevanemat otsima tõde ja õigust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ehk võrdõigusvoliniku käest. Volinik Liisa Pakosta hinnangul diskrimineerib kool tüdrukuid ja olukorra jätkudes võivad pered nõuda moraalse kahju hüvitamist kuni 10 000 euro ulatuses.

«Selle küsimuse tõstatas sügisel Facebookis üks lapsevanem,» rääkis Tallinna külje all asuva Peetri põhikooli direktor Luule Niinesalu. Kool pidi sel teemal aru andma ka võrdõigusvolinik Pakostale, kelle poole lapsevanem pöördus.

«Meil on kunstniku tehtud koolivorm aastast 2009 ja mina ei oska öelda, miks ühel lapsevanemal tekkis see küsimus, sest mina temaga kohtunud ei ole,» rääkis Niinesalu. Pärast voliniku pöördumist arutas seelikunõuet ka kooli hoolekogu, kes ei pidanud vajalikuks kehtivat nõuet muuta.

«Vanemad toetavad meid,» lisas koolijuht. Voliniku ametliku vastuse, kus koolile heidetakse ette diskrimineerimist, sai Niinesalu kätte 8. märtsil ega ole jõudnud sellega veel tutvuda.

Ta tunnistas, et temale jääb lapsevanema pöördumine arusaamatuks. «Koolil on oma kuvand, meil on oma logo, lipp, kellahelin, koolivorm ja need olid olemas veel enne, kui maja valmis sai,» rääkis direktor.

Eksiti mitme seaduse vastu

Niinesalu sõnul kohtuti lapsevanematega enne kooli avamist 2009. aastal kaks korda ja tutvustati nii kooli põhimõtteid kui ka vormi. «Oleme Peetri koolipere, kuulume ühte, peame lugu ühtedest väärtustest, koolivorm on üks abivahend ühtsustunde loomiseks,» rääkis ta.

Seeliku kandmise nõuet esimesest kuni neljanda klassini põhjendas Niinesalu sellega, et neis klassides on seltskonnatantsuõpetus, kus tüdrukuid õpetatakse seelikus kenasti istuma.

Koolijuhi sõnul kehtib seeliku kandmise nõue vaid koolimajas. «Meil on kolm pikka, 20-minutilist vahetundi, kui lapsed mängivad õues ja külma ilmaga tõmbavad nad seelikutele suusapüksid peale. Mitte midagi ei ole selle kaheksa aasta jooksul juhtunud,» rääkis ta ja rõhutas, et ükski laps ei pea külmetama, sest koolimaja on soe.

«Minule tundub see väiklane, aga miks ei võiks üks vanem kirjutada, et tema laps ei taha käia kehalise kasvatuse tunnis dressides, vaid hoopis satsidega seelikus,» arutles Niinesalu.

Võrdõigusvolinik Pakosta ei soovinud kooli nime avalikustada, seda ei ole mainitud ka 7. märtsil koostatud arvamuses. «Olete õigel teel,» vastas ta küsimusele, kas jutt käib Peetri koolist.

Voliniku sõnul on tema ametkond andnud soovituse, et kool muudaks seda korda. «Oleme põhjendanud, miks see kord ei ole hea ega vasta põhikooli riiklikule õppekavale, põhikooli ja gümnaasiumi seadusele ning soolise võrdõiguslikkuse seadusele,» rääkis ta.

Kuigi Pakosta hinnangul on tegu diskrimineerimisega, ei ole koolil kohustust voliniku soovitust järgida. «Sel juhul tekib lapsevanemal või õpilasel õigus taotleda selle (voliniku – toim) arvamuse alusel moraalse kahju osas hüvitist kuni 10 000 euro ulatuses,» lausus ta.

Voliniku sõnul ei põhjendanud kool, miks kehtib seeliku kandmise nõue esimesed neli klassi. «Kool ütleb, et see on vajalik traditsioonide edendamiseks. Aga mis mõttes esimene kuni neljas klass neid traditsioone kujundab?» imestas Pakosta. «Kui kool tahab traditsioonidega kooliks saada, siis kas vorm on see, millest alustada? Äkki on sisu olulisem?»

Esmakordne juhus

Kui selline riietusnõue kehtiks gümnaasiumis, ülikoolis või kutsekoolis, siis oleks Pakosta sõnul tegu teise olukorraga, kuna inimene saab valida, kas ta läheb sinna õppima või mitte. «Aga neil esimese kuni neljanda klassi õpilastel ei ole mingi valikut. Nad peavad sinna minema, sest see on elukohajärgne kool,» rääkis volinik. Seda enam, et põhikooli puhul õpilased üldiselt ei vali õppeasutust, vaid kohalik omavalitsus määrab nad sinna.

Pakosta sõnul ei ole varem sellistes küsimustes pöördutud ei õiguskantsleri ega ka haridusministeeriumi poole. «Üsna samal ajal saime ühe pöördumise veel, aga selles koolis seda nõuet ei olnud ja seal oli lapsevanem valesti aru saanud,» rääkis ta.

Võrdõigusvoliniku sõnul ei ole seeliku kandmise nõue Eestis suur probleem, pigem on tegu kummalise juhtumiga. «Enamik inimesi ei tule selle pealegi, et aastal 2017 võiks Eestis olla nõue, et tüdruk tohib käia vaid seelikuga,» tõdes ta.

Kaebust menetledes pöördus Pakosta ka haridusministeeriumi poole. «On hämmastav, et ministeerium ei näinud seeliku kandmise nõudes mingit probleemi, vaid keskendus üksnes rahale,» märkis volinik.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Argo Kerbi sõnul on tekkinud nähtavasti kommunikatsioonihäire, sest konkreetset kaasust pole volinik ministeeriumile tutvustanud ning selle kohta küsinud. «Meie selge seisukoht on, et tüdrukutel pükste kandmise piiramine või seelikute kohustuslikuks tegemine pole kindlasti mõistlik,» ütles Kerb.

Voliniku arvamus

• Kui elukohajärgse munitsipaalpõhikooli 1.-4. klassi tütarlapsed on kohustatud koolis kandma seelikut ning neil on keelatud kanda koolis pükse, siis on neidudele nende soost tulenevalt seatud piirav nõue. See tähendab, et antud vanuseastme tütarlapsed on halvemas seisus võrreldes samaealiste noormeestega.
• Nõue ei ole objektiivselt põhjendatud ning põhineb üksnes soostereotüüpidel. Analoogne, algkoolis põhjendamatu nõue oleks näiteks juustepikkuse piiramine üksnes poistel.

• Vabatahtlikes koolitüüpides või –astmetes võib teoreetiliselt olla erinevaid riietusnõudeid, kuna juhul, kui need õpilasele ei sobi, saab ta vaba tahte alusel valida muu kooli. Antud kooli õpilastel selline võimalus puudus.

• Elukohajärgses põhikoolis diskrimineeritakse 1.-4. klassi tüdrukuid nende soo tõttu juhul, kui neil lubatakse kanda üksnes koolivormiseelikut. Soovitan elukohajärgse põhikooli koolivormi eeskirju muuta nii, et 1.-4. klassi õpilastel oleks lubatud kanda nii seelikut kui ka pükse sarnaselt põhikooli vanema astme õpilastele, kellel see on juba täna lubatud.