Kui Tallinn lubab kõigil koolidel võtta soovi korral lapsi 1. klassi vastu katsete põhjal ning kõikjalt linnast võib kandideerida ükspuha millisesse kooli, siis Tartu valis teistsuguse lähenemise.
Tartu lahendas 1. klassi pääsemise vastupidiselt Tallinnale
Tartus korraldab 1. klassi sisseastumiskatseid vaid Miina Härma gümnaasium. Kogu linn on jagatud üheksaks koolipiirkonnaks ning igale lapsele määratakse elukohajärgne kool.
Miina Härmasse on võimalik proovida alles siis, kui kodulähedane ei kõlba, kusjuures erinevalt Tallinnast pole keelatud seal katsetada neilgi, kes elavad hoopis Tartu lähivaldades või kaugemalgi.
Tartu linnapea Jüri Sasi sõnul pole taoliseks piiranguks põhjust, sest maksja on riik. «Koole rahastatakse pearaha põhiselt, mis tuleb riigilt. Selles mõttes ei ole see nii suur probleem kui lasteaedade puhul.»
Annelinna kolmik
Eelnevaga kaasneb siiski kaks erandit. Esiteks, suur magalapiirkond Annelinn koos ümberkaudsete aladega moodustab Tartus ühe koolipiirkonna, kus saab valida kolme haridustempli vahel.
Sasi sõnul sai nii tehtud, kuna koolid asuvad väga lähestikku ning varem jooksis teeninduspiirkonna piir vahel koguni keset maja - sõltuvalt korterinumbrist -, mis ei tundunud otstarbekas.
Üle linna venelased
Teine erand on venekeelsed õpilased. Oma last vene keeles õpetada soovivad lapsevanemad saavad ise valida, kumma Tartus selles keeles tunde andva kooli nad endale valivad. Sasi sõnul on venekeelseid lapsi Tartus vähe ning need elavad kogu linna peal laiali, mistõttu pole mõtet neile eraldi piirkondi moodustada.
Kui Tallinn kurtis, et Gustav Adolfi gümnaasiumi ja 21. Kooli juurde kirjutatakse lapsi fiktiivselt n-ö sauna sisse, et aga saada võsuke varakult heasse kooli, siis abilinnapea teada on Tartus vaid üks piirkondlik kool, mille puhul on taolist probleemi natuke märgata - Mart Reiniku gümnaasium.
Kuid Sasi väitel on seni kõik soovijad sinna ära mahutatud ning linn loodab ka edaspidi katseteta hakkama saada.