Elupäästja uhke abikaasa: kui ma kuulsin, mis lugu oli, siis oli hirmus tunne

Siseminister Andres Anveltilt ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearult täna Elupäästja III klassi medali pälvinud Kirill Ivanovi abikaasa Julia loodab, et juhtunu õpetab inimestele Narvas, et nad ei kõnniks enam talvel ohtliku tiigijää peal.

Puitmajade ehitamisega tegelev ettevõtja Kirill Ivanov oli mullu novembris parasjagu teel oma naise juurde, kes oli kahe väikese imikuga teele jäänud, sest tema auto ei käivitanud. Alateadlikult tuttava maja juures asuva tiigi peale pilgu visanud Kirill märkas aga, et keegi on läbi jää vajunud. Mees tõi jääkülmast tiigist välja kümneaastase poisi.

Kirilli abikaasa Julia tõdes, et ta on abikaasa üle väga uhke. «Ta ütles mulle, et ta päästis poisi ja kui ma sain aru, mis lugu see oli, see oli hirmus muidugi, vesi oli külm,» rääkis Julia ja nentis, et väike kümneaastane poiss oleks võinud tiigis hukkuda.

Kirill nägi väikest poissi hiljem haiglas, paar päeva hiljem tänas teda tehtu eest lapse isa.

Kirilli abikaasa Julia loodab, et pärast seda lugu enam keegi Narvas Võidu prospekt 15b vastas asuvale ohtlikule jääle talvel ei lähe. «See osa meie linnas on väga ohtlik ja inimesed väga tihti jalutavad jää peal. Ma loodan, et kui nad seda nägid, siis mitte keegi enam ei jaluta seal,» rääkis ta.

Kirilli lugu

Elupäästja III klass

Möödunud aasta 22. novembril teatati häirekeskusele, et Narvas Võidu prospekt 15b vastas tiigis on sattunud laps uppumisohtu. Sellel ajal sõitis tiigist mööda Kirill Ivanov. Ta oli koos sõbraga teel appi oma naisele, kes oli jäänud teele kahe väikese imikuga, sest auto ei käivitunud.

Kirill on sama tiigi pealt lapsi ära ajanud ka varem ja selgitanud, et selline käitumine on ohtlik lastele endile. Möödudes Võidu prospektil tuttavast majast, vaatas Kirill alateadlikult tiigi poole, kui märkaski, et keegi on läbi jää vajunud.

Kirill käskis sõbral auto peatada ja helistada 112 ning jooksis ise uppujale appi. Kirill plaanis lapse välja tõmmata pukseerimisköiega, kuid laps oli 30 meetrit kaldast eemal ja köis ei ulatunud.

Ta jooksis mööda jääd lapsele appi, kuid vajus peaaegu kohe läbi jää. Sel hetkel oli lapseni umbes 13 meetrit. Poisini jõudes võttis Kirill ta enda haardesse ja nad hakkasid koos kalda poole tagasi ujuma. Ujusid mööda jääserva, kuni jõudsid alani, kus jää oli piisavalt paks ja tugev. Sellel momendil rauges Kirilli jõud ja kuna ta jalad ei ulatanud põhjani, ei suutnud ta last jää peale tõsta. Kirilli sõber üritas pukseerimisköie abil last välja tõmmata, kuid köie pikkusest ei jätkunud.

Kirillil ei tulnud kordagi pähe mõtet päästa ennast ja jätta laps maha, vaid ta sisendas endale, et suudab last veepeal hoida, kuni päästemeeskond saabub sündmuskohale. Ta teadis väga hästi, et päästekomando asub tiigile küllaltki lähedal ja iga hetk saabuvad päästjad. Niikaua, kuni Narva päästekomando päästjad kohale sõitsid, hoidis Kirill poissi vee pinnal. Kirilli olukorda raskendas ka see, et poisil oli seljas koolikott ja käes vahetusjalanõude kott, mis tõmbasid neid mõlemaid vee alla.

Narva päästekomando kohale jõudes tõid päästjad kiiresti mõlemad inimesed kaldale ja andsid üle kiirabile, kuna mõlemad olid külmas vees alajahtunud. Vesi oli külm ja uppuja elus püsimine oli vaid minutite küsimus. Kui Kirill ei oleks appi läinud, oleksime kaotanud väikese poisi elu.