Õiguskomisjon arutas vapside võimalikku rehabiliteerimist

Eesti Vabadussõjalaste Liidu embleem. Foto: Vikipeedia

Riigikogu õiguskomisjon arutas täna avalikul istungil Eesti Vabadussõjalaste Liidu rolli Eesti ajaloos ja vabadussõjalaste võimalikku rehabiliteerimist, komisjoni esimehe Jaanus Karilaidi sõnul viiakse teema ühes või teises vormis ka riigikogu suurde saali.

Ajaloolased Jaak Valge ja Art Johanson, kes andsid istungi algul ülevaate Eesti autoritaarrežiimi poliitilistest repressioonidest aastatel 1934–1940, tegid riigikogule ettepaneku Eesti autoritaarrežiimi poolt tagakiusatutelt ja nende lähedastelt vabandust paluda.

Valge ütles istungil, et kui riigivõim on nii soomlaste kui juutide ees asjakohaselt vabandust palunud, siis nende hinnangul väärib moraalset hukkamõistu ka autoritaarvõimu tegevus omaenda kodanike vastu. Ta tuletas meelde, et tegu on sama riigiga, mis 1918. aastal iseseisvus, mitte mõne uuega, mis ei peaks teise riigi tegude eest vastutama.

Valge sõnul ei maksaks avalduse vastuvõtmine midagi, kuid oleks moraalselt ilus ja annaks märku, et tänane riigivõim on vankumatult demokraatia kursil.

Istungil viibinud ajaloolane Andres Kasekamp avaldas arvamust, et debatt on alati teretulnud, kuigi kõnealune periood on ajaloolastele enam-vähem selge ning sündmuste ja tõlgenduste üle ei ole palju vaidlusi. «Aga see, mis roll õiguskomisjonil peaks olema ja kuidas riigikogu peaks andma hinnangu oma eelkäija otsustele 1934. aastal, jääb mulle arusaamatuks,» ütles ta.

Ka opositsioonilise Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ütles, et riigikogu ei peaks ajalugu tõlgendama ega andma sellele hinnanguid, vaid jääma oma rolli juurde ja tegelema seadusloomega. Tema sõnul on paari aasta eest samale seisukohale asunud ka parlamendi kaitsekomisjon.

Õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles samas, et riigikogu roll on täpselt nii suur, kui suure rolli ta endale võtab. Samuti pole Valge ja Johansoni ettepanekul tema sõnul midagi tegemist hinnangu andmisega, vaid küsimus on ajaloolise ebaõigluse tasandamises. «Nii palju, kui me ise oma ajaloolise mäluga tegeleme, nii tugevad oleme rahvana,» ütles ta ja lisas, et ka tänasel diskussioonil on omaette väärtus.

Õiguskomisjon täna otsuseid ei langetanud, kuid Karilaid kinnitas, et mitme erakonna saadikud on vabadussõjalaste rehabiliteerimise vastu huvi tundnud ja kümmekonna riigikogu liikme algatusel viiakse teema ka riigikogu suurde saali. Millises vormis ja sõnastuses see toimub, näitab tema sõnul lähiaeg.

Eesti Vabadussõjalaste Liit asutati 1933. aastal, tema eelkäijaks oli 1929. aastal asutatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Aastatel 1934 ja 1936 arreteeriti paljud vabadussõjalaste juhid.