Tulevikuõppuritele on klassis ette nähtud rohkem ruumi

Praegu pole veel teada, kui paljudes koolides ruumipuudus probleemiks saab, samas on koolidel üleminekuks aega veel aastaid. Foto: Ain Protsin/Postimees

Klassiruumides peab tulevikus olema pindala ühe õpilase kohta kaks ruutmeetrit senise 1,7 asemel, mis põhikoolides ilmselt probleeme ei tekita, ent  gümnaasiumiosas tuleb nõude täitmiseks lahendusi välja mõtlema hakata.

Sotsiaalministeeriumi ette valmistatud ning praegu kooskõlastusele saadetud määruse eelnõu «Tervisekaitsenõuded koolidele» seletuskirjas põhjendatakse, et praegune pindalanõue on vastuolus rahvusvaheliste standardite ja valitsuse varasema määrusega energiatõhususe miinimumnõuete kohta, mille kohaselt on ette nähtud õpperuumi arvestuslik pindala 2 ruutmeetrit õpilase kohta.

Mäletatavasti tekitasid pindalanõuded möödunud kevadel Tallinna lasteaedade ümber suure segaduse ning edasi lükkus ka rühmade komplekteerimine. Koolide puhul aitab pindalanõude täitmist tagada õpilaste arvu  vähenemine klassis, nagu seletuskirjas välja tuuakse. Koolidele on sätestatud pikk üleminekuaeg, mil õpperuumid tuleb uue pindalanõudega kooskõlla viia - selleks on aega kuni 1. septembrini 2021. aastal.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul on pindala uut standardit võimalik kohe täita põhikooliosas, aga gümnaasiumides mitte. «Seega ootame koolipidajatelt kooskõlastusringil tagasisidet, kas 10-aastane ülemineku periood on piisav, et seda nõuet rakendada,» lisas Normet.

Postimees.ee küsis uue pindalanõude kohta kommentaari ka haridus- ja teadusministeeriumilt, kuid kuna eelnõu saadeti kooskõlastusringile alles eile, pole ministeerium veel jõudnud oma seisukohta läbi rääkida. «Teema juurde võiks mõne aja pärast tagasi pöörduda,» osutas ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.

Karmistuvad nõuded tööõpetuse klassidele

Uue eelnõuga karmistuvad mitmed teisedki tervisenõuded koolidele. Suuremat tähelepanu pööratakse edaspidi tööõpetuse klassidele. Nimelt on Eesti Tööõpetajate Selts pöördunud mitme kirjaga sotsiaalministeeriumi ja endise õiguskantsleri Allar Jõksi poole, kes on samuti juhtinud sotsiaalministeeriumi tähelepanu tööõpetuse ruumides esinenud puudustele. Seletuskirjas on ka viidatud tööinspektsiooni Ida inspektsiooni inspektorite kontrollkäigule 46 õppeasutuse 106 tööõpetusklassi.

Kontrolli käigus tuvastati selliseid rikkumisi ja nõuetele mittevastavusi, mis võivad põhjustada raskete tagajärgedega tervisekahjustusi või tööõnnetusi. Ligi pooltes (45,7 protsenti) klassides puudusid tööpinkidel nõutavad kaitsepiirded, igas viiendas kontrollitud klassis ei vastanud nõuetele juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadiste nähtavus, märgistus ja arusaadavus. Peaaegu pooltes kontrollitud klassides (41,3 protsenti) oli puudulik õhuvahetus ja puittolmu eemaldamine ei olnud piisav. Uue määrusega osutatakse suuremat tähelepanu keemia ja tööõpetuse õpperuumidele, kus on vajalik nõuetekohane õhuvahetus, teave ohtude ja ohutute töövõtete kohta, tööpinkidel vajalikud kaitseseadmed ja vahekaugused ning tööõpetuse ruumides kohtäratõmme või tsentraalse puruimemissüsteem, et kaitsta õpilaste ja õpetajate tervist.

Tööõpetuse klassid ja keemiakabinetid peavad uutele nõuetele vastama juba uuest õppeaastast. Küsimusele, kui suuri lisakulutusi uute nõuete täitmine kohalikele omavalitsustele toob, vastas Ivi Normet, et  seda on vaja täpsustada Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga.

Samuti seatakse määrusega uued nõuded ruumide sisekliimale. Seletuskirjas tuuakse välja, et keskkonnaterviseekspertide hinnangul on tänapäeval parim suhteline õhuniiskus 40-60 protsenti. Liiga kõrge õhuniiskus põhjustab hallitusseente kasvu ja allergiahaigusi. Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse esindajate ettepaneku kohaselt ja terviseameti uuringut arvestades alandataksegi õhu suhtelise niiskuse ülemist piiri 70 protsendilt 60-le.

Õpilastel aina rohkem tervisehäireid

Seletuskirjas selgitatakse, et kehvem valgustus, õhuvahetus ja ruumipuudus ei põhjusta tervisehäiret kohe, kuid puudulik õppekeskkond koosmõjus ebaõige õpikoormusega suurendab laste kooliväsimust ja põhjustab tervisehäireid aastate jooksul.

Vastavalt Haigekassa andmetele aastatest 2007-2009 on terviseprobleemideta laste osakaal vähenenud 46 protsendilt 42-le. Näiteks kooli territooriumil ja vahetunni ajal juhtunud vigastuste arv on kasvanud 34 protsenti (3885-lt 5208-le), kehalise kasvatuse tunnis ja spordivõistlustel saadud vigastuste arv 29 protsenti (3105-lt 3997-le) ning tööõpetuse tunnis saadud vigastuste arv 31,8 protsenti (921-lt 1214-le).

Laste seas on suurenenud ka probleemid rühiga – vaatluse all olnud kahe aasta jooksul suurenes rühihäiretega laste arv 13 protsenti (13630lt 15386-le). Samuti on halvenenud laste nägemisteravus – laste arv, kellel on halvenenud nägemisteravus, kasvas 5,6 protsenti (15505-lt 16379-le).