Tadžiki raske elu Siberis

Foto: Erakogu

Siberis elab palju Kõrgõzstanist, Usbekistanist ja Tadžikistanist pärit inimesi. Krooniline hilineja Murat on Tadžikistanist. Kohtusin Muratiga vene keele tunnis. Nüüd käib ta minu juures inglise keele tunnis ja on oma kohati lausa ehmatavast otsekohesusest hoolimata tegelikult tore inimene. 

Venemaal peab pass või vähemalt selle koopia alati kaasas olema. Politsei võib küsida. Minul seda probleemi pole, sest näen läkiläkiga välja nagu kohalik. Kui tähistasin koos oma siinse perega Eesti jõule, kinkisid nad mulle Krasnojarski nokatsi. Austuse märgiks kandsin seda terve õhtu. Kui pärast ühispildi isale saatsin, leidis ta, et olen kõige suurem venelane laua taga – istun, müts peas! Niipalju siis kohalikuks saamisest.

Seega minul tänaval probleeme ei teki, aga tumedama nahavärviga inimesed on pidevalt politsei huviorbiidis. Tihti näen bussi oodates, kuidas politsei neile ligi astub ja pabereid nõuab. Siberis elab palju asiaate, Kõrgõzstanist, Usbekistanist ja Tadžikistanist pärit inimesi. Need riigid on ju päris lähedal ja viisat pole sealtkandi rahval vaja. Osa õpib, osa käib tööl, enamasti n-ö mustalt ehitajana või siis koristajana. Palju näeb nende rahvuste esindajaid turul.