Pajula koolikatsetest: lastevanemate tõttu ei saanud teisiti reformida

Foto: SCANPIX

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütleb intervjuus Postimees.ee'le, et linna värske 1. klassi astumise kord pole ideaalne, kuid paremat ei lase teha vanemad, kes tahavad oma lapse iga hinna eest eliitkooli sokutada.

Kui võrrelda praegust korda ja uut, mille pidite vastu võtma, siis mis on teie suuremad riskid selle juures? Mida võib see kaasa tuua võrreldes praeguse korraga?

Tegelikult ma ei näe riske. Kui me vaatame sügavalt ja sisuliselt endist ja praegust korda, siis nad on suhteliselt samad. Ka siiamaani otsis lapsevanem endale kohta, tal olid mõned asumipõhised koolid. Kui ta tahtis kesklinna, siis ta kandideeris. See osa ei muutu.

Mis täna muutub, on see, et lapsevanemale määratakse konkreetne kool. 31. maiks on igale lapsele määratud elukohajärgne kool.

Kui siiamaani lapsevanem küsis meie käest, aga öelge, mul on asumis kolm kooli, milline on see kool, kuhu mul on kindlasti koolikoht kindlustatud, siis me ei osanud sellele vastata. Täna oskame lapsevanemale kindlalt vastata.

See on oluline muudatus.

See konkreetne kool selgub siis varasematest rutem?

Kuidas kellelegi. Mõned lapsevanemad tegid kevadvaheajal katseid kesklinna koolides ja venitasid valikut mai-juunini, ja teised koolid ei saanud sel ajal komplekteerida. Täna on kuupäevad üsna täpselt paika pandud, millal lapsevanem teeb otsuseid. Kui ta ei tee otsuseid, siis on see rong läinud.

Ja koolid peavad ka kõik paralleelselt tegutsema?

Jah, kõik ühel momendil.

Räägiks ka väärtuste tasandist. Läbi koolisüsteemi kasvatatakse lastes väärtusi. Kui säilib 1. klassi konkureerimise süsteem, soosib see võistlusühiskonda ja -väärtuspilti. Seega, kas see pole mitte halb, kui me jääme konkurentsipõhise lähenemise juurde? Kas see pole mitte selle sama koolirõõmu pärssimine, millest on palju juttu olnud?

Selles suhtes on teil õigus. Aga kui lastevanemate surve on nii suur ühele-teisele koolile, siis millised on nende väärtuspõhised alternatiivid? Siis tekivad teised väärtused.

Esimeses variandis tegime nii, et määrasime kõikidele elukohast lähtuvalt koolikohad. Siis kirjutavad nad aga end sisse kohta, kus see kool on. Ehk probleem on täpselt sama.

Väärtusi kasvatavad lastes lapsevanemad ja lapsevanem tahab oma lapsele parimat haridust. Mina isiklikult olen kõik oma lapsed pannud kodu lähedale kooli ja olen selle valikuga suuresti rahul. Samas, ma ei saa ühelegi vanemale ette heita, kui ta tahab last ette valmistada ja katsetada, kui ta tahab panna oma last muusikakooli, spordikooli, inglise kolledžisse, prantsuse lütseumi.

On räägitud ideaalist, kus üks ta puha, millisesse kooli 1. klassi lähed, saad suhteliselt sama heal tasemel hariduse - kõikumine on väike - ja suurem eristumine tuleb 7. klassist või gümnaasiumist. Kuidas mõjutab Tallinna uus süsteem koolide tasemeerinevusi?

Nüüd saab konkurents olema ju ülelinnaline ja eliit saab veelgi rohkem kokku koonduda. Teistpidi, nõrgemad jäävad rohkem äärelinna koolidesse ja seega jäävad sinna ka nõrgemad õpetajad ja maine käib alla. Kuidas sellest nõiaringist välja tulla?

Ma ei arva nii. Igas piirkonnakoolis tehakse väga head tööd. Põhiharidus on see, kus haridustasemed peavad kõikides koolides olema lõpuks ühesugused ja ühetaolised. Põhihariduse diplom ei saa olla takistuseks edasiõppimisel. See on kindlasti haridusameti töö ja meie järelevalve ülesanne, et põhiharidus vastaks haridusstandarditele ja ei saaks takistuseks.

Gümnaasiumiharidus on niikuinii kättesaadav täpselt nii, nagu ta praegu on. Ükski lapsevanem, kes paneb oma lapse Inglise kolledžisse, ei saa kindel olla, et ta lõpetab 12. klassi. Üheksa klassi lõpetatakse ära, kõik õpilased arvatakse koolist välja ja gümnaasiumisse toimub uus vastuvõtt.

Meil on piisavalt näiteid. Näiteks terve Nõmme on põhikoole täis ja õpilased saavad suurepäraselt kesklinna või kuskile mujale gümnaasiumisse sisse ja jätkavad õpinguid. Tänaseks päevaks suletud Tondiraba kooli on lõpetanud näiteks Eesti avalikus elus või äritegevuses mõjukaid inimesi.

Nii et need on müüdid.

Seega on teie soovitus lapsevanemale, et valige pigem kodulähedane kool, mitte ärge pürgige kesklinna?

Jah, kui lapsevanem hoolib oma lapsest ja laps ei ole ääretult andekas. Kui laps on eriti andekas ja tal on õppimisvõime oluliselt suurem, siis ta peab valima selle kooli, kus tema võimekust maksimaalselt rakendatakse. Täpselt samamoodi on teistsuguste hariduslike erivajadustega. Kui laps ei ole tegelikult eriti võimekas õppima tavakoolis ja talle pakutakse tasanduskooli, siis on mõttekas ka seal õppida.

See sõltub sellest, milline teie laps on ning mida peate talle parimaks. Mina pean oluliseks, et laps tuleb koolist, silm särab, on rõõmus, läheb huviringi, tal jääb peale õppimise aega tegeleda huvitegevuse, spordiga, millega iganes.