Sõjaraamatu hävitamisel on seos Eestiga

Briti kaitseministeerium ostis Harndeni raamatu kõik 24 000 eksemplari ja lasi hävitada. Foto: Quercus

Briti päevalehe The Daily Telegraph ajakirjaniku Toby Harndeni sõnul ostis Briti kaitseministeerium tema värske raamatu sõjakeerisest Afganistanis Helmandi provintsis kokku kartuses, et selles sisalduv info võib Eestit ärritada.

Harndeni 610-leheküljeline teos «Dead Men Risen: The Welsh Guards and the Real Story of Britain’s War in Afghanistan» («Ülestõusnud surnud: Walesi kaardivägi ja tegelik lugu brittide sõjast Afganistanis») räägib sellest, kuidas Walesi kaardiväe 1. pataljon 2009. aasta suvel Helmandis mässulistega verist võitlust pidas.

Raamatu fookuses on pataljoni juht, kolonelleitnant Rupert Thorneloe, kes tolsamal suvel Helmandis isetehtud pommi plahvatuses surma sai. Harndeni sõber Thorneloe juhtis ühtlasi ka Eesti tollast kompaniid Estcoy-8 ja oli kõrgeima auastmega Briti ohvitser, kes pärast Falklandi sõda lahingus on langenud.

Praegu Daily Telegraphi USA korrespondendina töötav Harnden sai raamatu kahe aasta tagustest sündmustest valmis alles nüüd ning nagu Suurbritannias kombeks, vaatas Briti kaitseministeerium (MoD) vastavalt autoriga sõlmitud lepingule teose enne ilmumist läbi. Harndeni sõnul andis MoD pärast ligi 500 muutmisettepaneku esitamist heakskiidu ning teos läks trükki.

MoD avastas aga vahetult enne raamatu ilmumist, et see sisaldab infot, mis seab ohtu sõdurite elu, ning nõudis, et teost ei avaldataks. Ent raamat oli juba trükitud ning MoD ostis kogu 24 000-lise tiraaži kokku ja lasi selle hävitada.

Harnden ja kirjastus Quercus otsustasid raamatu uuesti avaldada, kusjuures peaaegu täiesti samasugusena – autori sõnul muudeti või jäeti MoD soovituste järgi võrreldes esialgsega välja vaid 50 sõna. Sõnu on selles raamatus aga kokku 160 000. Teos ilmub Suurbritannias homme.

Alates üleeilsest hakkas Harnden oma blogis Telegraphi võrguväljaandes avaldama raamatu neid katkendeid, mille kustutamist MoD talt nõudis, kuid mis sinna siiski alles jäid. (Ta on lubanud seda teha tempos üks lugu päevas.)

Eestlased ihkasid lahingusse

Esimene katkend räägib, kuidas Eesti sõdurid olid mai keskel 2009 Pimoni patrullbaasi Helmandis saabudes juba tahtmist täis samal öösel lahingusse sööstma, olgugi et brittide sõnul oleks säärane tegu enesetapjalik. Järgmisel päeval, kui eestlased siiski patrulli läksid, sai kapral Toomas Mikk kohe raskelt haavata (raamatus on ära toodud ka vigastuste üksikasjad).

Briti kapteni Alex Bourne’i sõnul olid noored eesti «täägid» patrullilt naastes šokis. Ent «alates sellest hetkest olid nad väga ettevaatlikud ja täiesti professionaalsed», ütleb Bourne raamatus.

Kaitseväe teavitusosakonna ülema Peeter Tali sõnul on ainus tõene fakt selles katkendis Eesti kaitseväelase kahetsusväärne haavatasaamine, millest kaitsevägi teavitas 18. mail 2009 ka avalikkust.

«Ajakirjaniku tõlgendus antud juhtumist ei vasta tegelikkusele. Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseväelaste käsitlus lahingukontaktist, vahejuhtumist ja hinnang taktikalisele olukorrale on kardinaalselt erinev ajakirjaniku kirjeldusest,» märkis Tali. «Rääkisin täna nii kompaniiülema kui ka kompaniiülema abiga. Ajakirjanik ei viibinud vahejuhtumi ajal Pimoni patrullbaasis ja võimendab kuulujutte, mille allikas on ebaselge.»

Harnden ütles eile õhtul telefoni teel Postimehele, et on Tali avaldusest üllatunud. «Sest ma viisin Eesti sõduritega [ise] Helmandis intervjuusid läbi. Kogu info, mis on [raamatus] inimkaotuste kohta sees, ütlesid mulle Eesti väed nende juhataja major Tarvo Luga täielikul loal. Ja keegi ei öelnud, et need üksikasjad on off-the-record või eraviisilised.»

Poliitiline põhjus

Üleeile Telegraphi võrguväljaandes ilmunud artiklis väidab Harnden, et üks tegelikest põhjustest, miks MoD nõudis tema raamatu peatamist, oli poliitiline – nimelt võivat see viia selleni, et «teatud NATO liitlane Helmandist oma väed välja viib». Sõnapaari «teatud liitlane» kohal oli viide Tallinna tutvustavale veebisaidile.

Eile õhtul avaldas Telegraph juba üksikasjaliku artikli, milles väidab otse, et raamatu peatamise katse taga oli kartus, et Eesti võib Helmandist tagasi tõmbuda. Artikli kohaselt avaldasid kaks Briti tippkindralit Harndenile ja Quercusele survet, et nad eemaldaks raamatust kolme Eesti kaitseväelase (Allain Tikko, Eerik Salmus ja Raivis Kang) surma kirjelduse.

Harnden kinnitas seda väidet eile ka Postimehele: «Briti armee juhataja [kindral Peter Wall] ütles, et surmade detailid põhjustaksid brittidele tõsist poliitilist piinlikkust ja võivad mõjutada Eesti valimisi, nii et eeldatavasti rääkis ta võimalusest, et opositsioon võidab valimised, sest see kõik juhtus enne 6. märtsi (raamatu esialgne ilmumisaeg oli 1. märts – toim). Ja ta ütles ka, et see võib põhjustada, et Eesti kaalub oma missiooni Helmandis.»

«Esimesed telefonikõned, mis me saime kindral Wallilt ja kindral David Richardsilt (Briti kaitsejõudude juhataja – toim), tegid väga kindlaks, et nende mure pole mitte seotud rahvusliku julgeoleku või oma vägede elu kaitsmisega, vaid et see on poliitiline. Ja et see on poliitiline küsimus seoses eestlastega,» rääkis Harnden.

Kas eestlaste surve oli siis peapõhjus, miks raamat ära korjati? Harndeni sõnul on seda raske öelda, sest MoD tõstatas ka palju teisi küsimusi. «Kuid kindlasti tundus Eesti küsimus olevat neile väga oluline. Piisavalt oluline, et Briti armee juhataja helistab mulle isiklikult, mis on ebatavaline,» nentis ta.

Briti kaitseministeerium lükkas Harndeni väite raamatu ümber puhkenud skandaali poliitilisest tagamaast ümber. «See ei olnud poliitiline otsus. Seda tehti põhjusel, et hilises faasis leiti raamatu tekstist informatsiooni, mis võib kahjustada riiklikku julgeolekut ja seada ohtu meie relvajõudude liikmete elu,» seisis MoD kirjalikus vastuses Postimehe päringule.

Eesti kaitseministeeriumi avalike suhete juht Hannes Kont lisas eile hilisõhtul, juba pärast kaitseminister Jaak Aaviksoo antud kommentaari: «Eesti ei saa kuidagi kommenteerida Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi ja autori vahelist konflikti. Küll aga teame, et vaadates blogipostitust, on tegu pehmelt öeldes ebaeetilise turunduskampaaniaga, et saada avalikku tähelepanu.»

Välisminister Urmas Paet ütles eile Postimehele: ta on teadlik, et kaitseministeeriumisse on raamatu kohta info jõudnud, kuid polnud peatükkide sisu ja edasiste arengutega rohkem kursis.