Päästjad käitusid Haapsalu lastekodu põlengul õigesti

Haapsalu lastekodu põlengus 20. veebruaril hukkus kümme hoolealust ja hävis kolmandik hoonest. Foto: Arvo Tarmula / Lääne Elu

Ajal, mil eksperdid tegelevad viimaseid päevi Haapsalu lastekodu tulekahju põhjuste selgitamisega, on juba selge, et tuletõrjujate tegevus ja töökorraldus vastas nõuetele.

Eksperdid murravad viimaseid päevi pead küsimuse kallal, kas kümne lapse elu nõudnud tulekahju Haapsalus sai alguse elektrisüsteemist või millestki muust. Et mainitud versiooni kontrollida, käisid eksperdid kümmekond päeva tagasi taas kord põlengupaigas proove võtmas.

Vahetult pärast õnnetust lubasid eksperdid, et oskavad esimese versiooni öelda pärast kuuajalist tööd. Kuu aega saab mööda sel pühapäeval. «Praeguse seisuga mul ekspertiisiakti käes ei ole,» ütles tuleõnnetuse uurimist juhtiv ringkonnaprokurör Indrek Kalda eile Postimehele.

Tegid ainuõige otsuse

Kalda sõnul peavad nad lisaks tulekahju tekkepõhjuste selgitamisele uurimise käigus hindama sedagi, kuidas ametkonnad oma ülesannetega hakkama said ja kas keegi eksis reeglite vastu.

Juurdluse käigus mängiti kaks nädalat tagasi õnnetuspaigal läbi ka esimesena kohale jõudnud tuletõrjujate käitumine kriisiolukorras.

Nagu lõppenud juurdlusest Postimehe andmetel selgus, polnuks neljal Haapsalu komando päästjal kriisiolukorras tegutsedes suurt võimalust halvimat ära hoida.

Kuna sündmuskohale jõudes oli päästjatel info, et põlevas majas on endiselt sees liikumisvõimetuid lapsi, võtsid nad vastu ainuõige otsuse ja keskendusid kustutamise asemel inimelude päästmisele. Selleks sisenes majja suitsusukeldujate paar, kuid leekidest tekkinud suure kuumuse tõttu olid nad paraku sunnitud taan­duma.

Hoovil saadi lastekodu töötajatelt kiired juhised, millistes tubades abivajavad lapsed on, misjärel asuti neid päästma akende kaudu.

Järgnenud minutite jooksul puhketubadest kümme last välja toonud päästjate väitel ilmutas mitu neist esialgu veel elumärke, end veidi liigutades või häälitsedes. Paraku oli saadud vingumürgitus niivõrd raske, et neist ühegi elu päästa ei õnnestunud.

Kaks võimalikku lahendust

Alles siis, kui inimesed majast väljas, hakkasid päästjad hoonet veega kustutama. Päästeoperatsiooni parematest tulemustest saanuks ilmselt rääkida siis, kui kohapeal olnuks teinegi komando.

Paraku on aga Haapsalus vaid üks komando, järgmine lähim asub linnast mitmekümne kilomeetri kaugusel.

Ringkonnaprokurör Indrek Kalda sõnul on algatatud kriminaalasja puhul kaks lahendust: süütamise või hooletuse korral süüdlase selgitamine ja kohtu alla andmine või siis kriminaalasja lõpetamine kuriteo koosseisu puudumise tõttu.

Haapsalu lastekodu põlengus 20. veebruaril hukkus kaheksa liikumisvõimetut last ja kaks täiskasvanud hoolealust.

Tulekahju puhkes ajal, kui lastekodus oli puhketund ja lapsed magasid. Lastekodu töötajatel õnnestus süttinud hoonetiivast päästa 12 last. Tulekahjus hävis kolmandik lastekodu hoonest.

Päästjad vajasid hingeabi

Tulekahjujärgne aeg oli emotsionaalselt keeruline ka esimesena sündmuskohale jõudnud Haapsalu päästekomando meestele.

Olukorda, kus päästjad peavad majast välja tooma kümme last, kellest ühegi elu ei õnnestu hiljem päästa, pole Eestis varem ette tulnud. Nii suunati mehed kohe psühholoogi jutule. «Meil on meestega omad kokkulepped,» ütles päästekomando pealik Andres Kaljura Postimehele. «Me ei taha sellest õnnetusest rääkida, sest see oleks otsekui haavadele soola raputamine. Kuid loomulikult hoian ma nendel meestel praegu tavalisest rohkem silma peal.» (PM)