Riik maksab riigikogulaste leskedele heldet pensioni

Paarikümne aasta jooksul on riigikogu eripensionideks kulunud enam kui 50 miljonit eurot. Foto: SCANPIX

Kui keskmine pensionär peab ära elama 386 euroga kuus, siis riigikogulaste leskedele maksab riik pensioni, mis jääb vaid õige vähe alla Eesti keskmisele palgale.

Ülemnõukogu oli 1990ndate aastate alguses väga helde ning kopsakaid pensione määrates ei mõeldud mitte ainult endale, vaid ka oma lähedastele. 1992. aasta 18. juunil vastu võetud seadusega kehtestasid saadikuid endale nii vanadus- kui ka invaliidsuspensioni, aga ka toitjakaotuspensioni saadiku ülalpidamisel olnud perekonnaliikmele. Seadus hakkas kehtima juba 1. juulil.

«Toitjakaotuspensioni suurus on 30 protsenti riigikogu liikme ametipalgast ehk 1031,24 eurot kuus,» rääkis riigikogu kommunikatsioonijuht Urmas Seaver. Seda pensioni saab 18 inimest ning praegu kulub parlamendi toitjakaotuspensionide väljamaksmiseks 18 562 eurot kuus.

Aastail 2002–2016 on parlamendi toitjakaotuspensionide maksmiseks kulunud 1,5 miljonit eurot.

Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapsele, vanemale või lesele määratakse pension sõltumata sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.

Allikas eesti.ee.

Kuigi toona kehtinud seaduse järgi oleks riigikogus töötamise ajal töövõime kas täielikult või osaliselt kaotanud saadikul tekkinud õigus saada parlamendiliikme eripensioni, siis ühtegi sellist pensioni pole kunagi makstud.

Viimane eripension määratakse 2039. aastal

Parlamendiliikme vanaduspensioni  makstakse 170 isikule ning selle suuruseks on 75 protsenti riigikogu liikme ametipalgast. Praegu saavad ekssaadikud 2578 euro suurust pensioni.

«Kolmele inimesele on vanaduspension määratud, aga selle maksmine on peatatud nende Euroopa parlamendi või riigikogu liikme volituste ajaks,» rääkis Seaver.

Parlamendiliikme kopsaka vanaduspensioni taotlemise õigus on 63 kunagisel saadikul. «Viimane parlamendiliikme vanaduspensionile õigust omav isik jõuab üldisesse vanaduspensioni ikka 2039. aastal, kui saab  65-aastaseks,» ütles Seaver.

Saadikute vanaduspensioni määramise ja maksmisega alustati 1992 ehk seaduse jõustumise aastal. Aastail 1996–2016 on parlamendiliikme vanaduspensionide maksmiseks kulunud veidi enam kui 50 miljonit eurot ja toitjakaotuspensionide maksmiseks enam kui 1,6 miljonit eurot.

Helde pensionisüsteem kehtis 11 aastat. «X Riigikogu volituste alguspäeval (22.03.2003) jõustunud seaduse muudatusega lõpetati parlamendipensionite määramine ja maksmine nendele riigikogu liikmetele, kes polnud pensioni välja teeninud enne Riigikogu X koosseisu,» rääkis Seaver.

Riigikogu eripensionid on seotud saadikute palgaga ehk selle kasvades tõusevad ka pensionid.

Kehtiv Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seadus

§ 141.  Parlamendiliikme vanaduspensioni suuruseks on Riigikogu liikmel, kes on töötanud Riigikogu liikmena:

1) vähemalt 3 aastat – 40% Riigikogu liikme ametipalgast;

2) vähemalt 6 aastat – 60% Riigikogu liikme ametipalgast;

3) vähemalt 9 aastat – 75% Riigikogu liikme ametipalgast.

§ 19.  Toitjakaotuspension on 30 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast iga käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud perekonnaliikme kohta, kuid kogusummas mitte rohkem kui parlamendiliikme ametipalk.