/nginx/o/2015/07/01/4232647t1h431f.jpg)
2015. aasta suvel kadunud 20-aastase Renel Toomingu isa rääkis sel nädalal esimest korda telekaamerate ees oma poja otsingutest ja avaldas kurva sõnumi: Reneli säilmed on leitud, kuid palju küsimusi on veel vastuseta. Kriminaalmenetlus peaks välja selgitama, mis noormehega ikkagi juhtus. Politsei hetkel kuritegu ei kahtlusta.
ETV debatisaates «Suud puhtaks» räägiti seekord kadunud inimestest. Teiste seas võttis sõna Andrus Tooming, tunamullu jäljetult kadunud Renel Toomingu isa. Ta tunnistas, et tema jaoks on lugu selles mõttes lõppenud, et poja säilmed on leitud, kuid küsimustele, mis ja miks juhtus, vastuseid ei ole. Uurimine käib.
Varem ei ole Andrus Tooming soovinud meedias Renelist rääkida. «Läksin saatesse, et ehk on minu jutust tulevikus kellelegi abi,» ütles ta Postimehele. Politseile heitis ta ette, et teda ei kuulatud piisavalt ja ka uurimine venib. Samas on ta selle raske perioodi jooksul kokku puutunud ka politseiametnikega, kellele ei ole tal midagi ette heita.
Toomingu sõnul sai ta aasta tagasi veebruaris kinnituse, et DNA-analüüsi alusel kuuluvad juba 2015. aasta sügisel Ülenurme vallast leitud säilmed tema pojale. «Öeldakse, et DNA on 99,9 protsenti kindel, kuid see 0,1 protsenti kummitab mind siiani, sest peale luude ei leitud mitte ühtegi tema isiklikku eset. Kahtlused püsivad ja see teeb elu kaunis raskeks,» rääkis ta.
Tema sõnul on võimalus, et tegu ei ole siiski tema pojaga, mõistagi väga väike. «Usun fakte ja vaatan reaalsusele näkku, aga õhus on endiselt palju küsimusi,» ütles Tooming.
2015. aasta sügisel sai politsei teate, et Tartu naabervallast Ülenurmest leiti maastikult üksikuid luid, mis sarnanesid inimluudele. Politsei saatis luud nende päritolu selgitamiseks ekspertiisi ning lume sulades tegi politsei samas kohas koos vabatahtlikega ulatusliku maastikuotsingu. Selle käigus leiti veel inimluid, mis saadeti samuti ekspertiisi.
«Ekspertiisis tuvastati, et tegu on inimluudega ning täiendav DNA ekspertiis tuvastas, et tegu on Renel Toomingu osaliste säilmetega,» ütles Tartu politseijaoskonna politseikapten Kert Kotkas. «Kuna säilmetest leiti vaid fragmente ning need olid halvas seisus, ei saanud kohtuarst nende pinnalt hinnata noormehe täpsemat surma põhjust,» lisas ta.
Noormehe surmani viinud asjaolusid asus politsei uurima kriminaalmenetluses, mis veel käib. Praeguseks kogutud taustainfo ja ütluste, läbiviidud ekspertiiside, valvekaamerate, mobiilside, pangaandmete ja erinevate arvutiseadmete info analüüsi põhjal ei ole politseil alust kuritegu kahtlustada.
Renel lahkus oma Annelinnas asuvast kodust 2015. aastal 28. juunil kella 16 ajal. Järgmisel päeval palus politsei tema leidmiseks avalikkuse abi.
/nginx/o/2015/11/04/4661873t1h38e8.jpg)
Selgus, et Renel lahkus Dorpati hotellist 29. juuni varahommikul kella 3 ajal. Teadmata põhjustel jättis ta hotellist lahkumisel kaasa võetud seljakotti pakkimata mitmeid rahaliselt väärtuslikke isiklikke esemeid. Teiste asjade seas jättis ta hotellituppa maha ka kaks sülearvutit.
Viimane märk Renelist on Väike-Turu tänavale suunatud turvakaamera salvestus: noormees kõnnib sirgel sammul kella 3 ajal mööda kõnniteed Zeppelini kaubanduskeskuse suunas, ilmselt oma hõbedase Toyota Corolla juurde, mis oli pargitud Aura veekeskuse ette. Ent järgmisel päeval seisis auto endiselt parklas.
Tema mobiiltelefon oli välja lülitatud, samuti ei olnud ta pärast 29. juunit maha jätnud ühtegi elektroonilist jälge, olgu selleks siis pangakaardi ja telefoni kasutamine või sisselogimine sotsiaalvõrgustikesse.
Politsei teatas esialgsetele tõenditele tuginedes, et Renel võis Dorpati hotelli numbritoas ühe naisterahvaga aega veeta, kuid hotellitöötajatelt võetud ütlused, valvekaamerate salvestus ja DNA-proovid seda kahtlust hiljem siiski ei kinnitanud.
Loe lisaks:
Alates 2010. aastast on politsei saanud umbes 12 000 teadet kadunud inimeste kohta. Suurem osa kadunutest leitakse üles. Tavaliselt kümne päeva jooksul ning reeglina elusana. Väike osa on leitud surnuna. Surma põhjuseks on olnud kas enesetapp või tervislik põhjus, siia alla käib ka narkootikumide üledoos. Kolmas ja väga väike osa on surm kuriteo tagajärjel.
Päris mõistatuseks jäävad vähesed juhtumid. Politsei kodulehel on praegu pildi ja nimega 43 pikka aega kadunud olnud inimest. Viimastel aastatel on teadmata kadunud inimeste nimekirja lisandunud mullu septembris Tartumaal Alatskivi alevikus kadunud Alla Kaptejava, 2015. detsembris Saksamaal või Austrias kadunud Aivar Leetla ning 2015. aasta oktoobris Võrus kadunuks jäänud Markkus Ansberg.
Kui politseil pole kadunud inimese leidmiseks ühtki niidiotsa, siis uurimine paratamatult takerdub. Nii näiteks ootab politsei endiselt vihjeid ka 21 aastat tagasi kadunuks jäänud 1941. aastal sündinud Kalev Padari kohta. Teda nähti viimati 1996. aasta kevadel Paides.
/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)