Saksa kaitseminister Ämaris: esitasin parlamendile kava investeerida Bundeswehri 130 miljardit eurot

Ämari lennubaasis täna ennelõunal maandunud Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen ütles välisminister Sigmar Gabrieli eile Tallinnas tehtud avalduste peale, et Saksamaa kavatseb liikuda kaitsekulude kahe protsendini kasvatamise suunas.

Kaitseministrit tervitasid Ämaris NATO õhuturbemissioonil teenivad saksa õhuväelased kahe Eurofighter Typhooni hävitaja lennuga.

Ämari lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus ütles, et saksa õhuväelased teevad taolisi treeninglende kaks korda päevas, erinevalt tavapärasest tõusti kaitseministri saabumise puhul õhku aga täisvõimsusel töötavate mootoritega. Õppehäire andis õhuväelastele õhujuhtimiskeskusest von der Leyen ise.

Eile Eestit külastanud Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel väljendas Tallinnas arvamust, et 2014. aasta Walesi tippkohtumisel ei lepitud kokku nõuet, et kümne aasta jooksul peab iga liikmesriik jõudma kaitsekulutusteni kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), vaid NATO liikmesriigid lubasid selle saavutamise nimel pingutada.

Sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv Gabriel ütles, et ta ei usu, et Euroopa tahaks näha sõjaliselt ülivõimekat Saksamaad. «Kui kahe protsendi eesmärki selgeks nõudeks pidada, tähendab see, et riik paneb igal aastal 60 miljardit eurot Bundeswehri. Peame mõtlema, kas ülejäänud Euroopa tahaks näha sellist Saksamaad,» lausus Saksa välisminister.

Pärast tänast kohtumist Eesti kaitseministri Margus Tsahknaga ütles von der Leyen ajakirjanikele, et kulutused kaitsele kasvavad.

Saksa kaitseminister meenutas, et taasühendamisest alates on Bundeswehr läbinud 25 aasta pikkuse perioodi, kus ümbruskond oli üha rahulikum, Saksamaa elas rahus ning vahepeal tekkis ka ülemaailmne majanduskriis. See tähendas, et Bundeswehr pidi läbi tegema terve rea reforme ja eelarvekärpeid.

«Alates 2014. aastas, mil Venemaa nihutas vägivaldselt piire Euroopas ega austanud enam riikide suveräänsust, eriti Ukraina oma, on see küsimus väga oluline,» lausus ta.

Saksa kaitseminister soovib kokkuhoiu ajal tekkinud lüngad ja puudused tasa teha. Von der Leyen on Bundestagile esitanud järgmise 10-15 aasta pikkuse perioodi peale kokku 130 miljardi euro suuruse investeerimisplaani. Aastaks 2024 kasvab Saksa armee 198 000-pealiseks. Praegu on Bundeswehri ridades 178 000 sõdurit.

Von der Leyen tõdes, et liikmesriigid on ühe kohustusena võtnud eesmärgiks 2 protsendi saavutamise. «Oleme selle poole teel, et seda saavutada. Seda ühe korraga ei saavuta, vaid seda tuleb teha etapi kaupa,» lausus ta.

«Oluline on see, et praegu on juba laialdaselt aktsepteeritud kõikide poliitiliste jõudude poolt Saksamaal, et kui parlament saadab meie sõdureid missioonidele, siis nad peavad olema hästi varustatud ja relvastatud. Ja selles suhtes on rõõmustaval viisil praegu laialdane konsensus parlamendis,» rääkis Saksa kaitseminister ja lisas, et Bundeswehri on eelmistel aastatel investeeritud 8 protsenti rohkem kui varem. Margus Tsahkna lisas, et küsimus pole mitte rahanumbris, vaid selles, et suudaksime kaitsta oma väärtusi.

24. septembril toimuvaid Saksamaa parlamendivalimisi kommenteerides ütles von der Leyen, et nad on arvestanud, et valimisi võidakse mõjutada väljastpoolt.

«Oleme tähelepanelikud ja valvel, sest me arvestame sellega. Oleme näinud ka juba märke, et üritatakse valimistesse sekkuda ja arvamusi kujundada,» vastas von der Leyen küsimusele, kas Saksamaa parlamendivalimistesse on juba üritanud sekkuda ka Venemaa, nii nagu see juhtus Ühendriikides.

Saksa kaitseminister lausus, et vabas ühiskonnas ja avatud demokraatias on loomulik, et arvamused kujunevad inimeste vahel ja neid ei kujunda algoritmid või trollid. «Me näeme ikka ja jälle, et tehakse katseid näiteks demokraatlikke institutsioone diskrediteerida või korraldada rahutusi,» rääkis von der Leyen ja rõhutas, et selle vastu käib tihe töö küberkaitse vallas.