/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/02/6400211t1h2561.jpg)
Kui seni said vähekindlustatud inimesed küsida matusetoetust nii riigilt kui ka kohalikult omavalitsuselt, siis alates 2018. aastast tegelevad sellega vaid omavalitsused.
Riik muudab põhimõtteliselt matusetoetuse maksmise korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ei ole mõistlik jätkata asjakorraldust, mille kohaselt matuste korraldamisega seotud kulusid katavad inimestele nii riigiasutus kui ka kohalikud omavalitsused,» põhjendab sotsiaalministeerium eelnõu seletuskirjas 2018. aastast plaanitavat seadusemuudatust.
Ministeeriumi hinnangul suudab kohalik omavalitsus kõige paremini hinnata inimeste abivajadust ning aidata korraldada surnutele väärikat matust. Kui surnu lähedastel tekivad majanduslikud raskused matusekulude katmisel, on neil praegu võimalik pöörduda toetuse saamiseks kohaliku omavalitsuse poole ning enamik neist seda ka oma eelarvest maksab.
Riik on viimastel aastatel maksnud matusetoetust sotsiaalkindlustusameti kaudu neile inimestele, kes on saanud toimetulekutoetust.
Täna valitsuse heakskiidu saanud eelnõu kohaselt hakkab matusetoetust alates 2018. aastat maksma vaid kohalik omavalitsus vastava toetusfondi kaudu. Omavalitsused saavad ise otsustada, kellele ja mis tingimustel toetust maksta.
Matuse korraldamisega seotud toetuste maksmiseks ja matuste korraldamiseks plaanib riik suunata omavalitsustele riigieelarvest toetusfondi kaudu neli miljonit eurot.
Vastav summa on saadud arvestusega, et keskmiselt oleks võimalik maksta matusetoetust iga surmajuhtumi kohta 250 eurot. Kuivõrd kohalike omavalitsuste suurus varieerub ning surmajuhtumite sagedus omavalitsusiti erineb, siis eraldab riik raha vastavalt eri vanuses elanikkonna arvule.
Registreeritud surmade statistika näitab, et täisealiste surmajuhtumid moodustavad 99,5 protsenti kõikidest surmajuhtumitest. Seejuures on 79 protsenti surmajuhtumitest seotud 65-aastaste või vanemate inimestega. Kuna alaealiste surmajuhtumite arv on toetuse jaotuse mõjutamiseks väike, on riigi hinnangul matusetoetuse jaotamisel otstarbekas lähtuda üksnes täiskasvanud elanike arvust.
Kuni 30. juunini 2009 oli sotsiaalkindlustusameti kaudu kõigil õigus saada oma Eestis elanud lähedase matmiseks riiklikku matusetoetust. 2009. aasta 1. juulist jõustus muudatus, mille kohaselt maksti riiklikku matusetoetust vaid omavalitsustele omasteta ja tundmatute isikute matmiseks. Alates 2015. aastast taastati riikliku matusetoetuse maksmine toimetulekutoetust saanud majanduslikult vähekindlustatud inimestele
Riikliku matusetoetuse suurus on alates 2015. aastast 250 eurot. 2015. aastal maksis amet riiklikku matusetoetust 468 korral, neist 201 korral (43%) inimestele ja 267 korral (57%) omavalitsustele. 2016. aastal maksis amet matusetoetust 391 korral, neist 207 korral (53%) inimestele ja 184 korral (47%) omavalitsustele.