Esimene ühistu loovutas võlgades korteri riigile

Sageli on probleemsed korterid kohutavas seisukorras. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Märtsi esimesel päeval vormistas Kohtla-Järve Järveküla tee 58. maja ühistu esimees notari juures ühe korteri riigile üleandmise akti. Märtsis kavatseb ta sedasama teha veel teisegi selles majas asuva korteriga.

«Korteri endine omanik suri ära, pärijaid tal ei olnud ning ühistul tuli korter koos võlgadega välja osta,» rääkis Järveküla tee 58. maja ühistu esimees Tamara Abrajeva Põhjarannikule.  Seda korterit maha müüa või rendile anda ei olnud mingit võimalust, see oli kohutavas seisukorras. Selle eest maksta − muu hulgas kütte eest − tuli aga ühistul. Nüüdsest saadab ühistu korteriarved rahandusministeeriumile, kes riigile üle antud korterite eest vastutab.

Asjaõigusseaduse kohaselt saab iga omanik kinnisomandist loobuda ja see läheb üle riigile, kelle esindaja on rahandusministeerium. Seni on seda võimalust kasutanud eraomanikud. 2016. aasta lõpus hakkas riigi kasuks loobutud kinnisomandite arv näitama kasvu, eriti korterite puhul. Kui aastatel 2013–2015 loobuti keskmiselt kümnest kinnistust aastas, siis 2016. aastal oli selliseid loobumisi 38.

Varasematel aastatel olid tüüpilisteks loobutud kinnistuteks uusarenduspiirkondades asuv välja ehitamata teede ja tänavate alune maa ning elektrienergia liitumiskilbi alune maa. 2016. aastal kasvas korteritest loobumine ja riigile anti üle 16 korterit, millest 11 asub Ida-Virumaal.

2017. aasta alguses on riigile üle antud või andmisel 58 korterit (neli üksikut korterit eraomanikelt, 31 korterit Kohtla-Järve linnalt, kaks asustamata 12 korteriga korterelamut eraomanikult Martna vallas).

Pikemalt loe Põhjarannikust.