Raua tänaval asuva 21. Kooli direktori Naida Toominga sõnul muudab piirkonnakooli määramise määrus eelkõige lapsevanemate elu lihtsamaks, sest ei ole enam vaja kombineerida, et oma võsukesi kesklinna eliitkooli saada.
Koolijuht: uus haridusmäärus teeb lapsevanemate elu kergemaks
«Eelkõige teeb see määrus muidugi lapsevanemate elu kergemaks, sest ei pea enam slikerdama hakkama,» tõdes Toomingas. «Meie kooli tuleb sel aastal lapsi ilmselt sama palju kui mullu.»
Ta lisas, et 21. Kooli jaoks midagi uut ei ole, sest lapsi on igal aastal üle linna kokku tulnud. Kui lapsi koguneb ka tänavu rohkem kui on klassikomplete, ja nii see tõenäoliselt ka läheb, siis tehakse loomulikult vastuvõtukatsed. See on iga-aastane tegevus.
«Ütleme siis nii, et lapsevanematel tuleb igal juhul avaldus anda ja kui soovijaid on rohkem kui kohti, siis tuleb lastel ka katsetel osaleda,» selgitas Toomingas.
Mustamäel asuva Saksa gümnaasiumi direktor Külli Puhkim mainis, et nende kooli jaoks uus määrus sisuliselt midagi ei muuda, sest kool oli ka varem piirkonnavaba.
«Küsimus on aga selles, et kui kesklinna lapsevanem ei saa oma last näiteks Inglise kolledžisse panna, siis hakkab ta protestima, et määruse järgi peab ta seda saama, sest tegemist on kodukohale lähima kooliga,» ütles Puhkim. «Ma ei tea, mis siis juhtuma hakkab.»
Puhkimi hinnangul läheb ilmselt kõik nii, nagu varemgi on läinud, aga esimene aasta tuleb üle elada, siis on näha, kui palju tuleb neid lapsevanemaid, kes ütlevad, et nad peavad oma lapse saama sinna kodulähedasse kooli, kuhu nad tahavad.
Saksa gümnaasium on ka varasematel aastatel teinud katseid, sest soovijaid on rohkem olnud kui kohti. Ilmselt läheb sel aastal samuti.
«Ei saa ju kellelegi silma värvi järgi ütelda, et sina sobid ja sina mitte,» mainis Puhkim. «Mustamäel on koole suhteliselt tihedalt. Määruses on vist seda ka öeldud, et kooli määramisel tuleb arvestada ka sellega, kui kergesti laps ühissõidukitega kooli pääseb. Meil on varemgi nii olnud, et laps elab koolimaja taga, aga ei ole sisse saanud.»