/nginx/o/2010/04/29/358311t1h6ba5.jpg)
Tänavu peavad Tallinna lapsevanemad erandkorras 7. aprilliks otsustama, millisesse kooli nad oma lapse panna tahavad. Taotluse võib teha ka mitmesse õppeasutusse.
Lapsevanematel läheb otsustamisega kiireks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul on elukohajärgse kooli määramise määruses kirjas küll, et vanemad peavad oma lapse ühte või teise kooli panemise taotluse esitama küll 1. märtsiks, kuid arvestades määruse vastuvõtmise venimist on tänavu see tähtaeg 7. aprillil.
«Selleks ajaks võivad lapsevanemad esitada taotluse ühte, mitmesse või kõigisse Tallinna koolidesse,» selgitas Pajula. «Seda saab teha kas paberil või veebikeskkonnas.»
Pärast avalduse esitamist vaatavad koolid taotlused üle ning kui lapsi on rohkem kui vabu kohti, siis tehakse kandidaatidest pingerida. Seda katsete alusel. Seejärel teavitavad koolid vanemaid 25. aprilliks nende laste vastuvõtmisest. Pärast seda on lapsevanem viie päeva jooksul ehk 1. maiks kohustatud koolile teatama oma lõplikust otsusest. Kui varem oli võimalik valikuga venitada kuni septembrini, siis tänavu tuleb otsus langetada kindlasti 1. maiks ning seejärel kinnitab kool lapse oma koosseisu kuuluvaks.
«Kõigile neile lastele, kes ei ole saanud ühestki koolist kutset või kelle vanemad ei ole esitanud avaldust, määrab elukohajärgse kooli vastav komisjon, mille moodustab haridusameti juhataja oma käskkirjaga,» ütles Pajula. «Komisjoni kuulub viis inimest, kes võtavad välja rahvastikuregistri andmed ning nende alusel määravadki lapsele elukohajärgse kooli.»
Hiljemalt 31. maiks esitab komisjon haridusameti juhatajale ettepaneku, mille järgi igale lapsele on koolikoht kindlustatud. Amet suunab nimekirjad juba koolidele, mis 5. juuniks teatavad kõigile lapsevanematele nende elukohajärgse kooli. Lapsevanem peab seejärel 10 päeva jooksul teatama, kas ta on sellise valikuga nõus.
«Kui lapsevanem ei ole määratud kooliga nõus, siis on tal õigus vabalt valida oma lapsele kool, kus on vabu kohti,» märkis Pajula.
Komisjon määrab lapsele kooli esmalt selle järgi, et see asuks kodule võimalikult lähedal. Samuti on oluline, kas lapse õed või vennad õpivad samas koolis.
Pajula lükkas ümber väite, nagu oleks kesklinnas koolikohti vähe. Rahvastikuregistri järgi läheb kesklinnas tänavu 1. klassi umbes 500 last, kohti on aga ligi 900. Kõige kriitilisem on tema sõnul Pirita, kus kohti on vähem kui kooli minevaid lapsi. Samas on teada, et paljud sealsed inimesed valivad oma lastele just mõne kesklinna kooli.