Lammastest ilma jäänud mees ähvardas ametnikud maha lasta

Lambakari heinamaal. Foto: Marko Saarm / Sakala

Saaremaa mees Tõnu Anger saatis veterinaar- ja toiduametile protestikirja, milles vastustab ameti tegevuse temalt lammaste äravõtmisel ning nõuab sellest tingitud tervisekahjustuste hüvitiseks 10 000 eurot.

Lammastest ilma jäänud Saaremaa mees Tõnu Anger ähvardas oma  kirjas veterinaarameti töötajad maha lasta ning nõuab ametilt 10 000 eurot valuraha. Amet omakorda kaalub politsei poole pöördumist, kuna paneb mehele süüks võimuesindaja laimamist.

«See, mis juhtus 17. nov 2016. a Pendi põldudel ja õues, on tegelikult mu lammaste terroriakt,» vahendab Saarte Hääl  Angeri kirja ametile. «Oleks mul püss olnud, oleks mõne kaabaka maha lasknud, kuid mida pole, seda pole ja pealegi oli neid vähemalt 10 lurjust,» on mees oma kirjas väga emotsionaalne.

Ka kolm kuud hiljem on talunik juhtunust kõneldes selgelt häiritud. Anger on veendunud, et riigiametnikud tegid talle lammaste äravõtmisega ülekohut ja tekitasid loomadele, kellest emased olid pealegi veel tiined, ränga trauma.

Protestikirja kirjutama ajendas Angerit jaanuari lõpupäevil veterinaarametilt laekunud enam kui 900-eurone arve – loomade äraviimisega seotud mitmesuguste kulude katteks. Selle summa on mees nõus tasuma juhul, kui Saaremaa veterinaaramet tasub talle 10 000 eurot, mis on tema hinnangul talle lõputute kontrollide ja kiusamise tagajärjel tekitatud tervisekahjustuse hind.

Veterinaar- ja toiduamet ei pea 10 000 euro suurust kahjunõuet antud asjas põhjendatuks. «Samuti kaalume endise lambapidaja Tõnu Angeri vastu avalduse esitamist politseile otsustamaks võimaliku kriminaalmenetluse alustamise üle, kuna ta ähvardas oma kirjas veterinaarametnikke maha lasta ning sõimas neid lurjusteks ja kaabakateks,» ütles pressiesindaja Martin Altraja. Amet leiab, et sellist tegevust võib pidada võimuesindaja laimamiseks ning see on karistusseadustiku järgi karistatav kuni kaheaastase vangistusega.

Altraja sõnul tegi amet Tõnu Angerile korduvalt ettekirjutusi, kuna ta jättis oma lambad pidevalt hooletusse. Kuna Tõnu Anger korduvatele ettekirjutustele ei reageerinud, otsustas amet lambad võõrandada.  «Lambad olid pügamata ning paljud neist olid väga kõhnad, tagakeha ja kõhualuste küljes olid suured väljaheitepallid,» kirjeldas ametnik loomade olukorda.

Vastavalt seadusele valvab veterinaarametile loomade heaolu järele, mistõttu oli oluline lammastele leida kiiresti uus omanik, mitte saada nende eest võimalikult suurt tulu. «Hinnaga kuus eurot tükk müüdi lambad loomapidajale, kes lambaid juba pidas, kes oli nõus loomad võimalikult lühikese aja jooksul vastu võtma ning oskas ja soovis neid nõuetekohaselt kohelda,» rääkis Altraja.

Kõrgema hinnaga ei oleks ta võtnud kogu karja, vaid ainult paremad loomad, kuid amet on seaduse kohaselt kohustatud tagama kõikide loomade heaolu. Samuti ei saanud amet arvestamata jätta seda, et enamus uttesid olid tiined, viletsa toitumusega ning tulevikus võis esineda suguluspaaritusest (paaritajad olid oma karjas sündinud jäärad) tulenevaid probleeme talledega.