Kui suurem osa uutest riigikogulastest leidsid, et kõrghariduse rahastamise puhul peaks kas säilima praegune süsteem või raha tulema täielikult riigieelarvest, siis kolm riigikogulast olid hoopis teistsugusel arvamusel.
Gräzin, Palling ja Kõiv: üliõpilased peaksid õpinguid ise rahastama
Igor Gräzini, Kalle Pallingu ja Tõnis Kõivu arvates peaksid üliõpilased oma õpinguid rahastama ise ja seda põhiliselt õppelaenust.
«Kõrgharidus on investeering. Riik ostab koolitustellimusega riigile vajalikke spetsialiste ning annab soodustingimustel õppelaenu,» selgitas Tõnis Kõiv.
77st vastanust 43 sooviks säilitada praeguse süsteemi, aga suurendada riigieelarvelist rahastamist ja üliõpilastoetusi.
«Täielik riigieelarveline rahastamine ei ole otstarbekas - seda nii õpimotivatsiooni kui kõrgharidussektori liigse ülepaisutamise valguses. Vajalik on ligipääs kõrgharidusele ka madalamate sissetulekutega elanikkonnale,» põhjendas sots Neeme Suur.
31 uut valitut on aga seisukohal, et kõrghariduse rahastamine peaks täielikult tulema riigieelarvest.
«Andekad noored sõltumata nende majanduslikust olukorrast peavad saama võimaluse saada akadeemiline kõrgharidus. Tähtsustada tuleb rohkem rakenduskõrgharidust,» selgitas IRLi liige Ene Ergma.
Postimees.ee ja Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi koostöös valminud valimismasina küsimustikule ei vastanud riigikokku saanutest reformierakondlased Tarmo Leinatamm, Jaanus Tamkivi, Urve Tiidus ja Jüri Jaanson, keskerakondlased Deniss Boroditš, Yana Toom, Kalle Laanet, Lembit Kaljuvee, Peeter Võsa, Mihhail Stalnuhhin, Edgar Savisaar, Valeri Korb, Eldar Efendijev, Enn Eesmaa, Inara Luigas, Mihhail Kõlvart ja Kalev Kallo, IRLi kuuluv Helir-Valdor Seeder ning sotsid Ivari Padar ja Kalvi Kõva.