Jaak Aab «Radaris»: oleme rahalugemise režiimil, kuid Keskerakonna pankrotti ei tule

Jaak Aab. Foto: Radar.

Sajad tuhanded eurod, mida nõuavad tagasi riik ja Tallinna linn. Müstiliste summadeni küündivad garantiikirjad. Üüratud advokaadikulud, mida on makstud nii enda kui endise esimehe Edgar Savisaare eest. Kõik kokku tähendab seda, et Keskerakonna rahaline seis on sõna otseses mõttes hapu.

Kõik need nõuded on üht- või teistpidi seotud endise erakonna esimehe, tänaseks korruptsiooniasjas kohtu alla antud Edgar Savisaarega. Viimase aja uudistest teame, et lisaks kõigele muule on Savisaarest saanud Keskerakonna ajaloonõunik. «Edgar Savisaare teema ongi tundlik teema. Edgar Savisaarel ongi olnud väga suur roll erakonna loomises. Tal on olnud väga suur roll Eesti poliitikas. Ja lõpp-kokkuvõttes ongi erakond see, kes oma endist esimeest toetab siiski,» räägib Aab.

Ent samas ta tunnistab, et rahalisi nõudeid on kogunenud üksjagu: «Need erinevad nõuded, mis te ise siin lugesite, see on julgelt üle miljoni.»

Seega küsimus jääb: kas peaministripartei Keskerakond võib tõesti oma suure võlakoorma all pankrotti minna? 

Maja müügis

Aab võtab meid teisipäeva hommikul vastu Toompeal asuvas erakonna kontoris. Seesama maja, mille väravaluku vahetus oli üks esimesi asju, millega toona veel värske peasekretäri kohusetäitja Aab septembris hakkama sai. Maja, mille saalis endine parteijuht Edgar Savisaar on ikka kriitilistel hetkedel pidanud oma pressikonverentse. Pärast novembrikuist erakonna kongressi, kus sai paika uus esimees ja praegune peaminister Jüri Ratas, pole Savisaar siin enam käinud. Kuid nagu igal sammul näeme – tema vaim on siin alles ja seintele riputatud fotodelt vaatab ta vastu.

Maja ise on see-eest Keskerakonna täbara rahalise seisu tõttu tänasel hetkel müügiootel.

Probleemilahendaja Aab

Endisest sotsiaalministrist ja riigikogulasest Jaak Aabist sai Keskerakonna peasekretäri kohusetäitja septembris, kui erakonna juhatuse otsusega vahetati sellelt kohalt välja Savisaare paika pandud Oudekki Loone. Väljavahetamise otseseks ajendiks olid justkui eikuskilt välja ilmunud garantiikirjad, mis pidid 730 000 euro eest tagama erakonna kampaaniameistri Paavo Pettai firma Midfield kohustusi.

Laiemalt sooviti toona aga muudatusi erakonna juhtimises ja kui muutused saavutati, pidi paratamatult keegi hakkama üle vaatama ka erakonna segaseid rahaasju. «Üks etteheide, mis eelmisele juhtkonnale on – ega seda raha ei loetud. Sellepärast need jamad on tekkinud ju, et seda raha on aknast välja visatud siia ja tänna, ei ole numbreid loetud,» räägib Aab.

Et jama on majas, polnud erakonna uutele juhtidele muidugi mingi uudis. «See, et asjad korras ei ole, oli aimatav, ette teada. Oli esitatud kahtlustus kriminaalasjas, olid üleval need samad garantiikirjad juba siis,» lisab Aab.

Ta ütleb, et kõigi jamade tagantjärgi selgitamine pole kuigi meelepärane töö. Asjade selgitamise võttis ta enda peale, kuna kedagi teist väga võtta ei olnud. «Ega ma seda hea meelega ei teinud, aga kui sa taotled mingit eesmärki, pead võtma ka vastutuse – ega midagi teha ei ole,» märgib ta.

730 000 garantiikirju

Nende kummaliste garantiikirjade osas käib praegu vaidlus Pettai osaühinguga Midfield - see on arutlusel Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu menetluses. Garantiikirjade lugu on tegelikult endiselt segane ja Aab tunnistab, et seda ka tema jaoks. «On garantiikirjad, makske mulle ära. Aga me tahakski küsida, mille eest,» ütleb ta.

Selle vaidluse tõttu ripubki erakonna kohal kirves, mis ähvardab ühe ropsuga lõigata rahalistest vahenditest 730 000 eurot. Vaidlemisel tuleb aga jällegi tasuda advokaatidele suuri summasid.

Ent see pole ainus rahaline murekoht - mäletatavasti võttis erakond enda kanda ka 117 000 euro suuruse kohustuse, mille Edgar Savisaar pidanuks hüvitama Tallinna linnale. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ehk ERJK juht Ardo Ojasalu tuletab meile meelde, et toona veel linnapeana ametis olnud Savisaar tegi linna raha eest endale enne 2013. aasta kohalikke valimisi kampaaniat.

«Ja kuna ta siis arvas, et seda äkki saaks linna rahalistest vahenditest maksta, siis linnapeana, kasutades oma positsiooni, ta seda lasi teha. Ja nüüd oligi tekkinud olukord, kus siis oli tehtud avaliku raha kasutamine ühe poliitiku kampaania huvides ja sellega seoses tehti temale konkreetselt ettekirjutus,» selgitab Ojasalu.

 Savisaare eest maksmine sundkäik

Asi käis läbi kõigist kohtuastmetest ja nii tuvastatigi, et Savisaar peab raha linnale tagasi kandma, ent seda ta ei teinud. Ojasalu nendib, et ERJK ise kaasas Keskerakonna. Nõude esitamine erakonna vastu oli seadusest tulenev käik ja kui erakond seda ei täidaks, võib erakondadele riigieelarvest rahaeraldisi tegev riik summad ise kinni pidada.

«Et juhul kui erakonna nimekirjas kandideeriv isik, kellele tehakse ettekirjutus teatud summa tasumiseks, seda ise ei tee, siis on meil õigus teha siseministrile, kes kasutab riigi raha erakondadele, ettepanek, pidada kinni teatud summad kuni kolmekordses ulatuses,» ütleb Ojasalu. 

Ehk siis Savisaare eest tasumine oli Keskerakonna jaoks sundkäik ning odav lõbu see pole - summale võib lisanduda veel erisoodustusmaks ning see paisutaks kulu 194 000 euro suuruseks.

Savisaare suured kulud

Arvestades, et suurem osa erakonna rahast tuleb riigi kaudu otse maksumaksjalt, siis siit tekibki küsimus, miks pannakse ühe isiku jamade eest kaudselt vastutama kogu riik. Kulud Savisaarele ei ole olnud väikesed - varem on ajakirjandusest läbi käinud, et eelmine aasta kulus Savisaarele palga, autorendi ja kohtukulude näol lisaks 190 000 eurot. Ehkki enam tema korruptsiooniasjas kohtukulusid ei tasuta, võeti Savisaar nüüd palgale ajaloonõunikuna.

Aabi sõnul ei ole mõeldav, et endist esimeest enam ei toetata. «Edgar Savisaare teema ongi tundlik teema. Edgar Savisaarel ongi olnud väga suur roll erakonna loomises. Tal on olnud väga suur roll Eesti poliitikas. Ja lõpp-kokkuvõttes ongi erakond see, kes oma endist esimeest toetab siiski. Kas me peaksime kuidagi ütlema, et me ei tea mitte midagi sellest, mis on varem toimunud? Me vastutamegi selle eest, mis on varem toimunud – midagi teha ei ole,» ütleb ta. 

Et lõviosa erakondade toetusrahast tuleb maksumaksjalt – Keskerakonna näitel ligi poolteist miljonit eurot aastas - ei oma siin Aabi sõnul tegelikult tähtsust. «See on see seaduslik rahastamine ja selle rahastamise põhjalt, selle raha põhjalt, me ju saame neid vanu kohustusi ja võlgu likvideerida. Ja seda me teeme,» ütleb Aab.

Keskerakond kui rahastamise hirmus laps

Erakondade riiklikku rahastamist soovib jõuliselt vähendada Vabaerakond. Vabaerakondlasest riigikogu liige Jüri Adams ütlebki, et Keskerakond on pikka aega oma rahakasutuse poolest negatiivselt silma paistnud.

«Keskerakond on kindlasti kõikides rahastamisküsimustes see enfant terrible või hirmus laps, nagu me prantsuse keeles ütleme. Põhiline poliitiline probleem praegu Keskerakonna uuele juhtkonnale on see, et nad tõenäoliselt ei saa ütelda, et nad kunagi ei ole teadnud, kuidas erakonnas halvasti aetakse raha-asju. Nii raha kulutamise asju, mis Toobali ajal läks ilmselt tõeliseks õuduseks kui ka raha hankimise asju,» räägib Adams. 

Seda raha hankimist puudutab veel üks nõue, mis erakonna kohal ripub - nimelt on ERJK käskinud erakonnal riigieelarvesse kanda veel 110 000 eurot. Asja taust on see, et erakond näitas oma aruandes suurt hulka raha mitte pangaarvel, vaid sularahana kassas. Kuna suur summa sularahas tundus kummaline, tegi ERJK erakonnas audiitorkontrolli. See omakorda näitas, et sellist hulka sularaha tegelikult kassas ei olnud ning Ojasalu sõnul tekitas see edasisi küsimusi.

«Kuna seda raha seal reaalselt ei olnud, siis kontrollimisel oleme me näinud seda, et arvestatavaid sularahasummasid on viidud panka ja kuna me eeldame, et see raha ei ole tulnud sealt kassast, nagu erakond ise väidab, siis me oleme seisukohal, et tegemist on anonüümsete annetustega,» ütleb Ojasalu.

Vanad võlad kummitavad

Anonüümsed annetused tuleb aga kanda riigieelarvesse ja seda nüüd ERJK ettekirjutuse järgi 110 000 euro ulatuses. Praegune peasekretär Aab sai ka selle küsimuse oma lauale alles ametisse asudes ja ütleb, et tegeleb praegu veel selle nõudmise hindamisega. «Minu arust see ikkagi täielikult tõestatud ei ole. Ma palun juristidel hinnata ja kui siin ikka otsest tõestusmaterjali ei ole, siis võimalik, et ka vaidlustame,» ütleb ta.

Sellele lisaks tuleb katta veel vanu võlgu: näiteks sama vana kampaaniameistri Pettai firma ees on kohustusi üles jäänud 84 000 eurot. «Need arved, mis on kunagi siin vastu võetud ja mis on Midfieldi poolt tehtud kampaaniat. See viimane jupp on maksmata ja olen siin Paavo Pettaiga läbi rääkinud ja tõenäoliselt lähiajal me kirjutame selle kokkuleppe alla, kuidas me seda katame,» ütleb Aab.

Kui lisada siia erakonna osalus kohtuasjades ja sellega seotud advokaadikulud, muud igapäevaseid kulutused ning tõsiasi, et valimisteaastal tahaks uut kampaaniat teha, näeme, et erakond on rahaliselt väga tõsises plindris. Aab kinnitab, et raha loetakse hoolega. «Mis puudutab raha jagamisse siia-sinna, siis seda kindlasti ei toimu. Me oleme väga selgel rahalugemise režiimil,» lisab ta.

Kas erakond võib pankrotti minna?

Sellest hoolimata tekib küsimus, kas üks erakond võib teoreetiliselt pankrotiga lõpetada? Ojasalu kinnitab, et teoreetiliselt saab see juhtuda, kuid huvitav nüanss on see, et enne seda on seaduse järgi võimalus, et erakonna finantsasju hakkab sisuliselt juhtima seesama Ojasalu juhitav ERJK. «Seni ei ole sellist praktikat veel kordagi olnud. Meil ei ole vaja olnud seda rakendada ja loodame, et seda ei tule ka,» ütleb Ojasalu. 

Loomulikult ei soovi seda ka Aab. «Ma ei tea, kuidas see protsess välja näeb, aga meie nii kaugele jõuda ei taha,» kinnitab Aab.

 «Mingit pankrotti ei tule»

«Et oma rahajamad korda saada, ongi Keskerakond oma Toompea maja müüki pannud. „Me olemegi öelnud, et meil on see kinnisvara olemas, mis tagab tegelikult nõuded, ka need hüpoteetilised nõuded. Ma võin küll julgelt kinnitada, et mingit pankrotti ei tule,» ütleb Aab.  

Maja müüki panekust teatas Keskerakond juba detsembris, kuid ka sellega pole asi nii lihtne. Keskerakonnale kuulub Toompea kinnistust 60%, ülejäänud Tallinna linnale. Kui kogu kinnistu hind võib jääda kuhugi 3 miljoni euro kanti, oleks erakonna osa sellest 1,8 miljonit. Aga – et maja müüa, tuleb seda teha koos linnaga. «Kinnisvara-arendajaid huvitaks kogu see kompleks, mis on siin 1400-1500 ruutmeetri vahel,» selgitab Aab. 

Et linnas on võimul praegu samuti Keskerakond, võib selles kohe hakata kahtlustama mingit järjekordset hämarat kokku mängimist. Aab kinnitab, et tegemist on ametliku ja avaliku protsessiga. «Mul ei ole siin midagi varjata – see käibki täiesti avalikult ja linna asjad käivadki avalikult. Minu teada peab linnavalitsus viima vastava otsuse ka volikokku ja volikogu siis otsustab,» sõnab ta.

Ojasalu ei välista veel üllatusi

Et erakond saab oma raha-asjad maja müügiga korda, loodab ka Ojasalu. Kuid ta ei välista uusi üllatusi. «Me oleme täna mõnevõrra kriitiliselt meelestatud Keskerakonna raamatupidamise suhtes siin viimaste kontrollide tulemusena. Seega ei saa kindel olla, et neil on kõik kohustused bilansis kajastatud,» ütleb ta. 

Ka Adams ütleb, et Keskerakond peab oma rahaprobleemidele kiirelt lahenduse leidma. «Peaministrierakonna raha-asjad peaksid olema tip-top korras ja veel parem, kui nad oleksid laitmatult korras, et keegi ei saaks teha neile mingit etteheidet,» ütleb ta. 

Aab kinnitab meile, et rohkem üllatusi ei peaks erakonna raamatupidamisest välja tulema. «Selle aja jooksul ma olen ikkagi selgeks saanud need nõuded, ka hüpoteetilised nõuded on kaardistatud. Ja nagu ma ütlesin – mingite lihtsamate asjadega, need on lahendatud, kokkulepped on leitud,» räägib ta.

Igal juhul kogu see jama nõuab suure osa Aabi tööajast. «Meie soov on see plats puhtaks saada ja saada normaalselt teha tööd edasi. Jah – ega ma väga õnnelik ei ole, et minu tööpäevast nii palju kulub vanade jamade selgitamisele. Ma tegeleks parem organisatsiooni ja lähenevate valimistega rohkem,» ütleb ta.