Populaarne riidepood Tallinnas keelas vene rahvusest töötajatel omavahel vene keeles rääkimise

Kauplus Reserved. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Riidepood Reserved Ülemiste keskuses nõudis oma vene rahvusest töötajatelt, et nad räägiks tööl ka omavahel vaid eesti keelt, kirjutab rus.postimees.ee.  Kauplus möönab, et palus töötajatel eesti keeles rääkida müügisaalis, kuid ei palunud seda mujal, näiteks tagaruumis suhtlemisel.

Reservedis müügiassistendina töötanud naine rääkis, et möödunud aastal asus kaupluses tööle uus juhataja. Naise sõnul teatas uus juhataja omavahel vestlevatest venelastest töötajatest möödudes, et vene keeles selles kaupluses edaspidi enam ei räägita. Eestlasi ja venelasi oli kaupluses tööl võrdselt, omavahel suheldi nii vajadusest kui isiklikust sümpaatiast.

Endine töötaja märkis, et ta protestis sellise korralduse vastu, kuid tööandja olevat vastanud, et me elame Eestis, tööandja on eestlane ja seetõttu tuleb rääkida ainult riigikeelt. Kui töötaja märkis, et see rikub tema õigusi, olevat tööandja vastanud, et teistele poe klientidele võib olla ebameeldiv poes vene keelt kuulata.

Töötaja märkis, et seepeale kirjutas ta ise lahkumisavalduse.  Endine töötaja lisas, et alles siis, kui skandaal puhkes, hakati talle rääkima, et juhataja palus, mitte ei käskinud rääkida omavahel eesti keelt. Töötaja mainis, et vahe on siin suur, sest müüjatele ei jäetud muud valikut kui käsule alluda.

Reservedi kaubamärki esindava ettevõtte LPP Retail Estonia OÜ juht Tarmo Põiklik ütles venekeelsele Postimehele, et tema teada esitati vene rahvusest töötajatele palve, et nad ei räägiks omavahel vene keelt kaupluse müügisaalis, kus see võib häirida eestlastest kliente.

Põiklik  märkis, et ettevõte täidab kõiki Eesti Vabariigi seadusi, sealhulgas keeleseadust, mille järgi on kliendil õigus eestikeelsele teabele ja teenindusele. Põikliku sõnul palus poe juhataja töötajatel rääkida müügisaalis riigikeelt, et pakkuda parimat teenindust.

Põiklik lisas, et ta ootab siiski konkreetse kaupluse juhatajalt kirjalikku selgitust. Poe turvakaamerad näitavad paraku vaid pilti ilma hääleta, seega ei saa nende kaudu kindlaks teha, mida poe juhataja müüjatele ütles.

Põiklik märkis, et LPP Estonia OÜ-l on 26 kauplust 300 töötajaga, ettevõte on tegutsenud üle 14 aasta, kuid selliseid süüdistusi pole varem olnud.

Rus.postimees.ee-ga rääkinud advokaat Vitali Denikin märkis, et tööandjal ei ole õigust nõuda, et töötajad suhtleks omavahel vaid riigikeeles, kui see pole vajalik tööülesannete täitmiseks või kui see nõue ei tulene teatud töövaldkonna üldisest praktikast. Näiteks pilootidel tuleb rahvusvahelistel lendudel sõltumata rahvusest rääkida inglise keelt.

Töölepinguseaduse järgi peab töötaja järgima tööandja seaduslikke korraldusi, märkis Denikin. Tema sõnul on raske leida põhjust, miks ei võiks kaks töötajat rääkida omavahel vene keeles, kui see mõlemale sobib.