Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

«Ma olevat saatan...»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Süüdistatav Juri Vorobei.
Süüdistatav Juri Vorobei. Foto: Liis Treimann

Eile Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumajas süüpingis istunud Juri Vorobei (36) teatas: «Tarankov ütles, et elada ta mul ei lase. Tundsin teda väga hästi ja sellised asjad räägivad üksnes ühest – konkreetselt surmast. Et ta hakkab mind tapma.» See oli Vorobei motiiv ja põhjendus allilmaliidri Nikolai Tarankovi tapmiseks eelmise aasta 13. septembril Läänemaal Saunja lahe äärses samanimelises külas.

Süüdi mõistab inimesi Eesti Vabariigis kohus, ent eile tunnistas Vorobei kohtus ise, et tappis Tarankovi. Tema jutu järgi võis tekkinud olukorras ellu jääda ainult kas Tarankov või tema. Kuna Tarankov oli Vorobeile vihjanud, et kavatseb ta elu kallale kippuda, võttis süüdistatav saatuse enda kättesse.

Vorobei tundis Tarankovi lapsepõlvest saadik, sest allilmaliider oli tema isa sõber – viibis ju Tarankov tol saatuslikul päeval just Vorobeide majas Saunja kandis, sealt ta kalale läkski. Tänu sellele tutvusele sai Vorobei mitmetes seltskondades ja olukordades Tarankovi nime oma hüvanguks kasutada. Iseasi, mida Tarankov sellest arvas, kuid Vorobeile oli see võimas trump. Kõige tugevam, mida nende reeglitega maailmas lauale käia.

Tagasi üles