/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/06/02/5461193t1h97f9.jpg)
Eesti teavitas esmaspäeval Indiat kahe riigi vahelise karistatud isikute üleandmise kokkuleppe jõustamiseks vajalike sammude lõpuleviimisest, mis tähendab leppe jõustumist 1. märtsil.
Eesti ja India vangide üleandmise lepe hakkab kehtima kolmapäeval
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Andsime täna India välisministeeriumile üle noodi, milles teavitasime, et Eesti on astunud kõik vajalikud sammud Eesti ja India vahelise karistatud isikute üleandmise kokkuleppe jõustamiseks. Kokkulepe jõustub alates 1. märtsist 2017,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Armo Vask esmaspäeval.
Eesti ja India sõlmisid eelmise aasta 15. novembril kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe, mille alusel saavad teises riigis süüdi mõistetud India või Eesti kodanikud õiguse kanda neile mõistetud karistust oma kodumaal. Lepe loob võimaluse 2013. aastal Indias vahistatud Eesti laevakaitsjate toomiseks kodumaale.
Riigikogus läbis leping ratifitseerimiseks vajaliku teise lugemise kolmapäeval, neljapäeval kuulutas selle välja president ning Riigi Teataja avaldas laupäeval 25. veebruaril, kehtima hakkas lepe 26. veebruaril.
India on leppe juba ratifitseerinud ja Eestit 12. jaanuaril noodiga teavitanud, et on valmis lepingut jõustama, ütles välisministeeriumi esindaja eelmisel nädalal.
Kuna kokkulepe jõustub pärast viimase lepinguosalise riigi õigustoimingute lõpuleviimise teavitamisest, täpsemalt teavitamisele järgneva kuu esimesest päevast, oli Eesti-siseste menetluste lõpuleviimine veebruari jooksul oluline selleks, et lepe saaks jõustuda juba 1. märtsist.
India lõunapoolseima osariigi, Tamil Nadu politsei arreteeris 2013. aasta 18. oktoobril piraaditõrjelaeva Seaman Guard Ohio 35 meeskonnaliiget, kelle hulgas oli indialaste, brittide ja ukrainlaste kõrval ka 14 Eesti kodanikku. Sama aasta detsembris esitati kogu kinnipeetud meeskonnale süüdistus ebaseaduslikus kütusetankimises, ebaseaduslikus relvade käitlemises ja ebaseaduslikus territoriaalvetesse sisenemises.
Vahepeal mitu kohtuastet läbinud kohtuasja saatis India ülemkohus tagasi alama astme Tuticorini kohtusse, mis tegi oma otsuse 2016. aasta 11. jaanuaril, määrates süüalustele relvadega riiki sisenemise eest viieaastase vanglakaristuse.
Sama aasta jaanuari lõpus otsustasid laevakaitsjad kohtuotsuse edasi kaevata ning samas taotlesid ka kautsjoni vastu vabastamist. Kohus lükkas kautsjonitaotluse 29. veebruaril tagasi, kuid otsustas jätkata laevakaitsjate edasikaebuse menetlemist. Kohtuistungid kaebuse osas algasid India kohtus alles oktoobris ning kohus lõpetas Eesti laevakaitsjate apellatsioonikaebuse kuulamised 30. novembril. Millal kohus otsuse teeb, ei ole teada.
Lepingut ei saa rakendada enne, kui laevakaitsjate kohtuotsus on jõustunud, mis tähendab nende poolt edasikaebamisest loobumist.
Leppe kohaselt saavad Eesti ja India teineteisele üle anda kodanikke, keda pole karistatud surmanuhtlusega ja kes pole süüdi mõistetud sõjakuriteos. Inimese suhtes tehtud kohtuotsus peab olema lõplik. Üheks üleandmise tingimuseks on, et tegu, mille eest kohapeal karistus määrati, peab olema kuriteona karistatav ka vastasriigis. Üleandmine on lubatud, kui karistust on jäänud kanda rohkem kui kuus kuud.
Pärast üleandmist peab inimene jätkama mõistetud karistuse kandmist. Riikidel on õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas oma riigi põhiseadusega.