Uuring: noored on korruptsiooni suhtes tolerantsemad

Meelehead küsitakse vähem, aga pakutakse rohkem. Foto: Toomas Huik / Postimees / Scanpix

Korruptsiooni suhtuvad tolerantsemalt alla 25-aastased noored, üldiselt on aga Eesti elanike oskus korruptsiooni ära tunda paranenud ja vähem on neid, kes ise korruptiivselt käituksid, selgus värskest korruptsiooniküsitlusest.

Justiitsministeeriumis tutvustati täna elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori töötajate seas läbi viidud korruptsiooniküsitlust. Viimati viidi taoline uuring läbi 2010. aastal.

Uuringu järgi peetakse korruptsiooni levinuks, kuid mitte peamiseks probleemiks ühiskonnas. Kui 2010. aastal pidas korruptsiooni probleemiks 68 protsenti vastanuist, siis nüüd on see number 57 protsenti. Ka näiteks ettevõtjatele pole korruptsioon peamine mure – seda peab ettevõtluse takistuseks umbes veerand vastanuist. 

Nii elanikud kui ka ametnikud usuvad, et altkäemaksu makstakse eelkõige protsesside kiirendamiseks ja karistuste vältimiseks. Ettevõtjate hinnangul on meelehea levinud ennekõike riigihangetes, kusjuures riiki peetakse korrumpeerunumaks kui omavalitsusi. Veerand ettevõtjatest usub, et poliitikud on muutunud äraostetavamaks – veel kuus aastat tagasi arvas nii viiendik ettevõtjaist.

Elanike ja avaliku sektori töötajate hinnangul on sagenenud seaduste ostmine, mis viitab sellele, et rohkem tajutakse suurkorruptsiooni kasvu. Elanike arvates on see võrreldes kuue aasta taguse ajaga kasvanud nelja protsendi (enne 19, nüüd 23%) ja ametnike hinnangul kolme protsendi võrra (enne 4, nüüd 7%). Ametnike hinnangul on sagenenud altkäemaks ka riigihangetes. 

Justiitsminister Urmas Reinsalu pidas kahetsusväärseks, et seaduste ostmist tajutakse enam ja riigikogu pole siiani tegelenud lobiküsimustega, nagu Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane ühendus GRECO on seda soovitanud. «Vaja on selgelt paika panna riigivõimu teostanud isikute huvide avalikustamise kohustus pärast ametist lahkumist ja keeld varjatud optsiooniõigustele,» rõhutas ta.

Reinsalu sõnul annab uus taustakontrolli seadus tugevad hoovad võimaliku korruptsiooni ennetamiseks, pannes paika selged reeglid, kelle kohta ja milliseid andmeid koguda tuleb. Minister selgitas, et eelkõige tehakse taustakontrolli tulevikus inimestele, kes kandideerivad ameti- või töökohale või sõlmivad riigiga teenuse osutamise lepingu, mis on seotud avaliku võimu teostamise või julgeolekuriskiga ülesande täitmisega.

Nooremad ettevõtete juhid korruptsioonialtimad

Üldiselt on uuringu järgi inimeste korruptsiooniteadlikkus märgatavalt tõusnud ja inimeste oskus korruptsiooni ära tunda paranenud. Lisaks võib positiivseks pidada, et võrreldes kuue aasta taguse ajaga on märgatavalt vähenenud nende inimeste hulk, kes oleksid valmis väljamõeldud olukorras korruptiivselt käituma. Hüpoteetilises olukorras käituks korruptiivselt veidi üle veerandi elanikest, umbes neljandik ettevõtjatest ja viis protsenti avaliku sektori töötajatest. 2010. aastal olid vastavad näitajad 34, 35 ja 10 protsenti.

Uuringust võib ka järeldada, et korruptsiooni taunitakse praegu rohkem kui kuus aastat tagasi. Sihtrühmast olenemata taunitakse kõige rohkem altkäemaksu ja mõjuvõimuga kauplemist. 

Kehvemad korruptsiooni äratundjad on põhiharidusega inimesed, ent samal ajal peavad just nemad korruptsiooni suuremaks probleemiks kui teised.

Murekohaks on, et nooremad inimesed, üldjuhul alla 25-aastased, tunnevad korruptsiooni kehvemini ära, kuid seejuures on nad selle suhtes ka tolerantsemad. «Nad peavad seda nähtust levinumaks ning nooremad ettevõtete juhid on korruptsioonialtimad,» ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt, kelle sõnul tuleks noorte puhul veelgi enam ennetustöösse panustada.

Selgus, et oskus korruptsiooni ära tunda sõltub eelkõige selle vormist. Altkäemaksu peab korruptsiooniks enamik vastanuist, vähem saadakse aga aru, et ka huvide konflikt võib sellena avalduda. 

Sööt pidas üllatavaks, et kuigi avaliku sektori töötajate hulgas on korruptsiooniteadlikkus kõrgem ja korruptsioon kõige vähem aktsepteeritud, ei pea neist seitse protsenti korruptsiooniks seda, kui näiteks hangetega tegelev ametnik tellib asutusele arvuteid firmast, mille osanik on ta poeg.

Seda, kui hangetega tegelev ametnik tellib asutusele arvuteid firmast, mille osanik on tema poeg, ei pea korruptsiooniks:

• 33 protsenti elanikest
• 17 protsenti ettevõtjatest
• 7 protsenti avaliku sektori töötajatest

Suhtumises korruptsiooni eristuvad avaliku sektori töötajate seas poliitikud, riigikogu ja volikogude liikmed. Näiteks suhtuvad poliitikud korruptsiooni leigemalt ja nad on ka korruptsioonialtimad.

Kui poliitikutest 12 protsenti oleks nõus ise korruptiivselt käituma, siis ministeeriumides on see osakaal 6, õiguskaitseasutustes ja riigiametites 5 ja omavalitsustes 4 protsenti. Poliitikud usuvad sarnaselt õiguskaitseaustuste esindajatega, et nende institutsioonidele makstakse rohkem meelehead.

Meeleheaga kokkupuuteid enim tervishoius

Altkäemaksu, vastuteeneid ja kingitusi eeldatakse elanike sõnul enim arstiga suheldes, kus kokkupuude meelehea küsimisega on jäänud enam-vähem samale tasemele kui 2010. aastal: vastavalt 8 ja 9 protsenti. Meelehea küsimine on aga oluliselt vähenenud tehnoülevaatusel ja juhiloa saamisel.

Foto: Justiitsministeerium

Üldiselt võib öelda, et meelehead küsitakse võrreldes 2010. aastaga vähem, aga pakutakse rohkem. 16 protsenti elanikest ning 5 protsenti ettevõtjatest väidab, et neilt on avalikke teenuseid kasutades küsitud altkäemaksu, kingitusi ja vastuteeneid. Need arvud on võrreldes kuue aasta taguse ajaga vähenenud: 2010. aastal väitis nii vastavalt 18 ja 10 protsenti vastanuist. 

Üheksa protsenti elanikest ja neli protsenti ettevõtjatest tunnistab ise meelehea pakkumist ning need arvud on jällegi mõne protsendi võrra kasvanud. Kasv on tulnud valdavalt kingituste arvel, kuigi neid inimesi, kes arvavad, et kingitus võiks teenuse osutamist mõjutada, on vähem. Siiski usub enamik vastanuist, et peale maksmine või kingituste toomine mõjutab teenuse osutamist. 

Samuti selgus, et tänutäheks kinkimine on pisut enam levinud (9% elanikest) kui mõjutamiseks kinkimine (7% elanikest). Neid elanikke, kes peavad kinkimist korruptsiooniks, on võrreldes eelmise uuringuga vähem. Näiteks seda, kui ametnik võtab pärast teenuse osutamist tänutäheks vastu kingituse, peab korruptsiooniks 46 protsenti elanikest (2010. aastal 54%).

Korruptsiooni peetakse levinumaks Tartumaal ja Põhja-Eestis

Korruptsiooni peetakse levinumaks Tartumaal ja Põhja-Eestis, ent uuringust joonistus välja ka üks huvitav erand seoses arstijärjekorra koha ostmisega. Kõige suuremana tajutakse konkreetselt seda probleemi Põhja-Eestis (61%), kõige väiksemana aga Tartumaal (37%). Selgus ka, et Tartumaa elanikud on ka korruptsioonialtimad.

Korruptsiooni pärast tuntakse aga kõige rohkem muret Virumaal. Võrreldes teiste piirkondadega arvatakse seal, et altkäemaksu makstakse töökoha saamiseks. 

Kui linnades peetakse korruptsiooni rohkem levinuks ja seal ka muretsetakse sellepärast rohkem, siis väiksemates kohtades ja maapiirkondades suhtutakse korruptsiooni sallivamalt. Nii näiteks on ka maapiirkondades töötavad ametnikud korruptsioonialtimad: nendest kaheksa protsenti nõustuks altkäemaksu võtma.

Veel selgus, et korruptsiooniga kokku puutuvad ettevõtjad ja elanikud ei kipu sellest kuigi palju rääkima. Kui üldse, siis eelistatakse sõpru ja kolleege, ent mitte õiguskaitsjaid. Ametnikud on märksa varmamad õiguskaitset teavitama: neist 42 protsenti teavitab õiguskaitset, teistest ehk elanikest ja ettevõtjatest aga vaid üks protsent.

Elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori töötajate korruptsiooniuuringut on sarnase metoodikaga läbi viidud alates 2004. aastast ning tegemist on juba neljanda sellise uuringuga. Uuring näitab vastajate eetilisi hoiakuid, korruptsiooni leviku tajumist ja vahetut kokkupuudet nn tänavakorruptsiooniga. Eraldi küsitleti 500 Eesti elanikku, 500 ettevõtjat ja 1037 avaliku sektori töötajat ehk ametnikku (sh poliitikut). 

Küsitlus viidi läbi ühe osana riigikantselei ja justiitsministeeriumi tellitud ning Ernst & Young läbiviidavast mõjuanalüüsist «Korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013–2020 vahehindamine». Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondist ning selle viis 2016. aasta septembris ja oktoobris läbi Norstat.