Päevatoimetaja:
Margus Martin

EL nõuab Eestilt raudteeohutuse eeskirjade ülevõtmist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vilniuse küsimusele ei ole endiselt lahendust.
Vilniuse küsimusele ei ole endiselt lahendust. Foto: Sille Annuk

Euroopa Komisjon nõuab Eestilt, Austrialt, Saksamaalt ja Suurbritannialt Euroopa Liidu raudteeohutuse eeskirjade ülevõtmist, lubades vastasel korral pöörduda kohtusse.

Euroopa Komisjon palus Austrial, Eestil, Saksamaal ja Suurbritannial teatada, millised riiklikud meetmed nad on võtnud kasutusele raudteede ühiste ohutusnäitajate rakendamiseks. Neli riiki on ainsad, kes ei ole veel komisjoni teavitanud siseriiklikest õigusaktidest, mis on kooskõlas raudteede ühiseid ohutusnäitajaid ja õnnetusjuhtumite maksumuse arvestamise ühiseid meetodeid käsitleva direktiiviga, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis BNSile.

Kui riigid ei teata komisjonile kahe kuu jooksul meetmetest, mille nad on võtnud vastu direktiivi täieliku järgimise tagamiseks, võib komisjon pöörduda Euroopa kohtu poole.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda ütles BNSile, et nimetatud eeskirjad puudutavad raudteeohutuse andmeid, mille tehnilise järelevalve amet (TJA) peab esitama Euroopa raudteeagentuurile. Samuti puudutavad eeskirjad arvutusmetoodikat õnnetusest tekkinud majandusliku mõju selgitamiseks.

«Sisuliselt edastatab TJA nõutud formaadis andmeid Euroopa raudteeagentuurile ka praegu, kuid õigustehniliselt pole seda formaati veel Eesti seadustesse üle võetud. Ülevõtmiseks on vajalik sätestada volitusnorm raudteeseadusesse, mille eelnõu on praegu ministeeriumide kooskõlastusringil ja peaks valitsusse jõudma aprillikuus. Määrus raudteeliiklusõnnetuste jaotuse ja ühiste ohutusnäitajate kohta peab jõustuma üheaegselt seaduse volitusnormi jõustumisega, plaani kohaselt hiljemalt juunikuus,» märkis Ruuda.

Ta lisas, et kuna Eesti seda direktiivi sisuliselt juba täidab, loodab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjoni mõistlikkusele.

Euroopa Liidu raudteede ühiste ohutusnäitajate põhieesmärk on mõõta ohutustaset ja hõlbustada ohutuseesmärkide majandusliku mõju hinnangu koostamist. Seepärast on vaja raudteel toimunud kõigi õnnetusjuhtumite kuludega seotud näitajate asemel kasutusele võtta näitajad, mis on seotud õnnetusjuhtumite majandusliku mõjuga ühiskonnale. See võimaldab raha otstarbekamalt jaotada, teatas Euroopa Komisjon.

Lisaks sellele võimaldavad ühised ohutusnäitajad omavahel võrrelda liikmesriikide andmeid. Seda ei olnud võimalik varem teha, kuna ohutusnäitajate määratlused erinesid liikmesriigiti.

Tagasi üles