Tallinna vanim puukirik saab juubeliks korda

Tallinna linnavalitsus toetab 50 000 euroga Liivalaia tänaval asuva Kaasani kiriku restaureerimist ning ligi 200 000 euroga Nõmme Rahu kiriku remonti.

«Aastal 2000 alustasime Tallinnas programmi nimega Kirikurenessanss, mille käigus linn toetas märkimisväärselt kirikute restaureerimist. 2010. aasta paiku jäi see kahjuks seisma. Nüüd on mul väga hea meel, et sel aastal anti linnaeelarvest kirikute restaureerimiseks taas toetusi,» ütles linnaplaneerimise ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik.

«Kaasani Jumalaema Sünni kirik tähistas eelmisel aastal 295. juubelit ning on Tallinna vanim puidust sakraalehitis, seepärast peab linnavalitsus tähtsaks toetada restaureerimistöid,» märkis rahastamisotsuse allkirjastanud abilinnapea Mihhail Kõlvart. Linnaeelarvest toetatakse ka teiste kirikute restaureerimist. Kaarli kiriku oreli remondi jaoks eraldati linnaeelarvest 50 000 eurot, Püha Vaimu kiriku vitraažide jaoks  kuus tuhat. Kõige rohkem, 195 000 eurot sai Nõmme Rahu kirik.

«Oma tegevuskulude eest me teeme sel aastal töid Toomkirikus kuningakabeli restaureerimisel. Samuti teeme seal altari esialgsed konserveerimistööd,» lausus Dubovik. Toomkirikus on tema sõnul ka see probleem, et väga palju hauaplaate on põrandal. «Möödunud aastal lasime ühe, mis oli täiesti avariiolukorras, sealt välja võtta. Panime selle kokku ja eksponeerime seda Ferseni kabelis. Ma kardan, et veel paar hauaplaati tuleb ette võtta, enne kui nad sellise staadiumini jõuavad. Pärast seda, kui Toomkiriku torn avati turistidele, tekkis olukord, et torni minejad peavad kõndima üle sissepääsu juures asuvate hauaplaatide. See ei mõju nendele loomulikult hästi,» lisas muinsuskaitsja.

Tööd jätkuvad ka Oleviste kirikus, mis on Duboviku sõnul kõige hullemas olukorras. «Seal on üleval lausa ohtlik olukord. Paar aastat tagasi kukkus karniisist üks kivi ja läbistas kiriku katuse. Õnneks jäi see võlvide peale pidama. Nüüd tellisime droonivideo ja fotod, et seda olukorda lähemalt hinnata. Lõunakabel on täiesti must, nagu oleks põlenud. Kõige hullemas olukorras on aknad. Tänu droonipiltidele avastasime, et ka pikihoone aknad on peaaegu avariilised,» rääkis Dubovik. Häda on ka kirikute elektri- ja küttesüsteemidega, mis on valdavalt pärit nõukogude ajast. Küttesüsteemi vahetus neelab ka osa Nõmme Rahu kirikule eraldatud 195 000 eurost. Peale selle veel akende restaureerimine, võlvide pealse soojustamine ja muud tööd.

Alanud aastasse on planeeritud veel Ahtri tänaval asuva Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kiriku krohvi konserveerimistööd. «See kiri sai täiesti korda, aga näete, mis juhtus pärast seda, kui Ahtri tänav rekonstrueeriti. Sadamavahet sõitvad rasked veokid mööduvad otse kiriku kõrvalt ja nende tekitatud vibratsioon mõjub väga halvasti. Sama probleem on ka Kaasani kirikus. Tihe liiklus tekitab sellist vibratsiooni, et maalingute tükid kukuvad laest alla,» kurtis Dubovik Kaasani kiriku pragunevat lage vaadates.

Kaasani kiriku puhul rahastab suuremat osa töödest ikka kirik ise, linn toetab 50 000 euroga, mis on pisut vähem kui üks kolmandik. Lisaks katusetöödele on siin sel aastal alustatud interjööri uuringutega. Kui  need on tehtud, siis on meil umbkaudne ettekujutus, kui palju raha võib kuluda maalingute restaureerimiseks. Juba praegu võib öelda, et ühe aastaga me seda ei tee, see on ikka mitme aasta projekt,» lausus Dubovik.

Kaasani kirikus on siseseinu kattev värv mitmes kohas eemaldatud ning välja on tulnud üsna vanad maalingud. Kiriku restaureerimisel järelevalvet tegeva restauraatori Juhan Kilumetsa sõnul oli nende olemasolu varem teada ning nende leidmine ei tulnud üllatusena. «Me teadsime neid otsida. Ühes 1893. aasta tekstis on mainitud, et ukse kohal on selline maaling ja see leiti nüüd üles. Veel mitmes kohas seintel on maalingute detaile välja puhastatud,» ütles Kilumets. See on tema sõnul vaid väike osa viimistluse ja maalingute ajaloolisest programmist ja problemaatikast. «Praegu on meie jaoks kõige olulisem see küsimus, et kuidas me konservaatoritena kogu selle väga keerulises olukorras oleva materjali kaitsmisega hakkama saame. Palju on metoodilisi küsimusi, näiteks kui üks pilt on maalitud teise peale, siis kuidas me suhtume erinevatesse kihtidesse. Sageli pole hilisemad ülemaalimised väga väärtuslikud, alumine kiht võib olla midagi hoopis  huvitavamat. Aga võib olla ka vastupidi,» lausus Kilumets.

Ta näitas kiriku laemaali juures üht kohta, kus on kõrvuti uuem ja niiskuse tõttu ära kukkunud värvikihi alt välja tulnud vanem maaling. Kusjuures tundub, et siin on hilisem maalija vana maalingut korranud, tehes seda meisterlikumalt kui esimene kunstnik.

«Siin tuleb teha väga palju väga keerulisi otsuseid ja mõnikord lausa ruutmeetrite kaupa eraldi lahendada, et mis on kõige väärtuslikum ja kuidas toimida. Arvestame, et meil on tegu väga vana ja väga auväärse kirikuga, mille interjööris on mitme sajandi jooksul väga palju toimunud. Väga palju on värskendatud, üle maalitud. Tehnoloogiline problemaatika algab sellest, et tegemist on puitkirikuga, kus puidu peal on krohvimatid, siis krohv ja krohvi peal on maalingute kihid. Alguses lubivärv, hiljem õlivärv - ja see kõik on üsna liikuv, tänava vibratsioon ja igasugused muud asjad mõjutavad seda,» rääkis Kilumets.

Maalingukihid on tema sõnul materjalina paiguti täiesti katastroofilises seisukorras. «Seda on igalt poolt näha. Siin tuleb leida üks suur kompromiss muinsuskaitsjate projekteerijate, konservaatorite ja koguduse inimeste vahel, et kõik jõuaksid enam-vähem ühele meelele. Siiani on kõik väga hästi laabunud, sest siin on erakordselt mõistlik seltskond, kellel on üks eesmärk, et kirik oleks ilus ja korras. On olemas suur strateegiline juubeliplaan, et kiriku 300.  Sünnipäevaks aastal 2021 oleks kõik tehtud. See ring algas väljast – katused, fassaadid. Samal ajal kui väljas käib praktiline töö, toimub teoreetiline töö sees. Uuringud, projekteerimine ja siis ühel hetkel algab ka interjööris praktiline konserveerimine ja restaureerimine,» lausus restauraator.

Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani) kirik

Liivalaia 28 asuv Tallinna vanim puidust sakraalehitis ametliku nimega Tallinna Jumalaema Sündimise Kaasani pühakuju kirik on ehitatud 1721.aastal, mil Põhjasõda Uusikaupunki rahulepinguga lõppes. Pärimuse järgi pühitseti kirik 21. septembril, Jumalaema Sündimise Pühal, mis andis pühakojale ka nime. Kui Peterburist toodi kirikusse Kaasani Jumalaema ikooni koopia, lisandus kirikule teine nimi — Kaasani kirik. Rajamise järel kasutasid kirikut vene sõjaväelased kuni Esimese maailmasõjani. Pärast sõjaväelaste lahkumist linnast ja Eesti iseseisvumist muutus Kaasani kirik 1919. aastal lihtrahva kogudusekirikuks.

Kirik pole säilinud algsel kujul. Kõige varasemad kirjalikud allikad remontide ja ümberehituste kohta pärinevad 1835. aastast. 1859. aastal toimunud kiriku tehnilise seisundi hindamisel kaaluti koguni selle lammutamist ja asendamist kivikirikuga. 1866. aastal piirduti siiski ulatuslikuma remondiga, mis lihtsustas kiriku senist väljanägemist - kellatorn ja selle kiiver ehitati ümber ning pikihoone kaheksatahulise harjatorni bütsantsipärane kuppel redutseeriti matsakamaks sibulkupliks (teistel andmetel ehitati harjatorn ümber alles 1891. aastal). Kapitaalsete konstruktiivsete muudatustega kaasnes interjööride ümberkujundamine. Kuna kupli konstruktsioon ehitati uus, on tõenäoline, et sellest ajast pärinevad ka rikkalikud lae- ja seinamaalingud.

1866. aastal telliti kirikule ka uus ikonostaas. Kirikut remonditi veel 1892.-1893. aastal ning on arvatud, et seina- ja laemaalingud võivad pärineda ka sellest ajast. Hilisemal ajal on kirikut vähemal määral ümber ehitatud ja remonditud.

1944. aasta märtsipommitamises hävis suur osa Sibulaküla ja Keldrimäe hoonestusest, mille järel koostatud üldplaneering nägi ette piirkonna ulatusliku ümberkujundamise.Vanalinnast lähtuvaid radiaalseid tänavaid tuli täiendada ringteedega (esimene ring vanalinna endise muldkindlustusvööndi välispiiril kulgevatel puiesteedel ning poolringtänav, mis loodi olemasolevate Liivalaia, Kaasani, Paberi, Aspe, Pronksi ning Jõe tänavasihtide maksimaalse ärakasutamisega.

Ringtänav ehitati välja alles 1970. aastate keskel seoses Moskva olümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas 1980. aastal. Selleks lammutati Liivalaia, Kaasani jt tänavate ääres 1974. aastal kümneid puitmaju ning Kaasani kiriku piirdeaed. Linnapildist kadus Kaasani tänav.

Allikas: linnaplaneerimise amet