Belglanna: meil ei olda oma riigi üle uhked nagu Eestis

Lea Gomesile ja Janne Joorisele meeldis sinimustvalge heiskamise tseremoonia. Foto: Hanneli Rudi

«See on täiesti teistmoodi kui minu kodumaal. Meil ei toimu see tseremoonia nii vara, keegi ei laula ja kedagi see ka ei huvita,» rääkis Prantsusmaalt pärit Lea Gomes (18) pärast varahommikul toimunud lipuheiskamise tseremooniat.

Belglanna Janne Joorise (20) sõnul ei ole ka tema kodumaal iseseisvuspäev inimeste jaoks oluline. «21. juulil on kõik lihtsalt kodus ega tee midagi, poed on kinni ja see on lihtsalt üks vaba päev. Meil ei olda oma riigi üle uhked, nagu olete teie Eestis,» rääkis Janne. «Mulle meeldib see, et te laulate kaasa. See on nii emotsionaalne,» rääkis Lea.

«Te saite alles äsja iseseisvaks ja sellepärast ilmselt enamik inimesi ongi nii õnnelikud. Te mäletate selle tulekut,» sõnas Janne. Belglanna ja prantslanna sõnul on nende mõlema kodumaa olnud juba nii kaua sõltumatu riik, et iseseisvus kui selline ei ole inimeste jaoks oluline. «Teile on iseseisvus oluline, olete selle üle uhked ja tähistate seda igal aastal,» rääkis Lea.  

Janne Jooris oli lipuheiskamise tseremooniaks korralikult valmistunud. Foto: Postimees

Kuberneri aeda kogunenud inimeste seas torkasid neiud silma oma korraliku ettevalmistuse poolest – trikoloor põskedel, soengus ja peos äratasid nad möödujate tähelepanu ning neid pildistati usinalt. «Me mõtlesime, et kui juba tulla, siis valmistume korralikult. Muretsesime lipud ja tegime näomaalingu,» rääkis Janne. «Siin on nii külm ja on nii vara, aga me oleme enda üle uhked, et ikkagi kohale tulime,» rääkis Lea. Janne sõnul teadsid nad küll, et väljas on jahe. «Aga me kurdame selle üle lihtsalt sellepärast, et millegi üle peab ju pisut nurisema ka,» lisas ta naerdes.

Neidudel on täna kindlasti kavas minna vaatama ka paraadi. Eesti inimeste jaoks nii olulisest sündmusest kui presidendi vastuvõtust polnud nad midagi kuulnud. «Meil telerit pole, aga kui seda saab näha internetist, siis vaatame kindlasti,» lubasid nad.

Mõlemad neiud tulid Eestisse tänu Erasmuse tudengiprogrammile. Lea on Eestis elanud alates septembrist, Janne saabus selle aasta alguses.