:format(webp)/nginx/o/2017/02/24/6373809t1hbae8.jpg)
Raplamaal elav perekond Nõmm pidi varahommikul tõusma, et jõuda päikesetõusu ajaks Pika Hermanni torni juurde. Kuigi varajane tõusmine oli lastele raske, kinnitas pereema Aurika, et pidulik lipuheiskamine on nii tore üritus, et sellest tahetakse teha peretraditsiooni.
«Tudengitena käisime igal aastal siin, aga nüüd on laste tõttu vahele ka jäänud,» rääkis pooleaastase pojaga pidulikku lipuheiskamist vaatama tulnud Aurika Nõmm. Pere elab Raplamaal Aespas ja nii tuli päikesetõusuks Tallinna sõitmiseks varakult ärgata. «Kell kuus oli ärkamine laste jaoks raske, aga muidu ei olnud viga,» kinnitas naine. Aurika Nõmme sõnul ärgitab neid seda teekonda ette võtma patriotism, aga ka tudengina sissejuurdunud harjumus.
«See on rahvustunne, mis meid siia toob. Tahame seda süstida pojale, et ka temal tekiks see komme igal aastal siia tulla,» rääkis pereisa Marden Nõmm. Pere on veendunud, et sellest saab iga-aastane traditsioon. «Tulevikus kaasneb sellega kindlasti ka kohvikukülastus,» lisas Aurika Nõmm. Täna hommikul teeb pere sõprade juures aega parajaks, et minna keskpäeval paraadi vaatama.
Kui pooleaastane Harri oli tänavu kohal esimest korda, siis vanem vend Herman käis lippu heiskamas ka juba eelmisel aastal. «Iga kord kui pärast seda rongiga mööda sõitsime, siis ta näitas Pika Hermanni torni poole ja ütles, et see on Eesti lipp,» rääkis isa. «Kaheaastasega ei ole liiga vara, tasub tulla küll,» soovitas pereema.
Kui varasematel aastatel on tseremoonia toimunud Toompea lossihoovis, siis tänavu oli see Kuberneri aias. «Rohkem ruumi on siin küll, aga me olime harjunud seal väikses olema, seal oli rohkem sellist õlg-õla tunnet,» sõnas Marden Nõmm. Ta lisas, et samas hakkas lossiõues nii suure hulga inimeste jaoks ruumi väheks jääma. Muidu igati meeleoluka tänahommikuse tseremoonia ainsa miinusena tõi pereisa välja probleemid heliga, mistõttu oli riigikogu esimehe Eiki Nestori kõnet halvasti kuulda.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)