/nginx/o/2017/01/13/6250235t1hbf8a.jpg)
Vabariigi aastapäeva varahommikul heisati Toompeal pidulikult sinimustvalge lipp.
Galerii ja sõnavõtud: riigilipp heisati pidulikult Pika Hermanni torni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõne peab Riigikogu esimees Eiki Nestor, õnnistussõnad lausub EELK peapiiskop Urmas Viilma ning iseseisvusmanifesti loeb ette Voldemar Panso preemia laureaat Teele Pärn. Tseremoonial esinevad Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoorid ning Politsei- ja Piirivalveorkester.
Lipuheiskamisele tuleb ka president Kersti Kaljulaid.
Riigikogu esimees Eiki Nestor avaldas aastapäevakõnes lootust, et tulevikus ei kaoks Eestist nooruslik ja otsiv vaim, vaid säiliks soov elada mitte ainult iseendale, vaid soovida parimat kõigile, kes Eestimaad omaks peavad või lihtsalt austavad.
Avaldame kõne täismahus:
Tere ja ilusat sünnipäeva hommikut kõigile, kes Toompeale on tulnud, ja ka neile, kes kaamera kaudu kaasa elavad. Lipp Pika Hermanni tornis toob meie hinge uhkust oma riigi üle. Oma vaba riigi üle! Selline soe tunne, nagu ikka sünnipäeval.
Meie armas Eesti Vabariik on saanud aasta vanemaks ja suur juubel pole enam kaugel. Ehk olete teiegi mõelnud, et eriti need meist lääne suunda jäävad riigid said saja-aastaseks ju sajandeid tagasi. Nende rahvastega suheldes oleme ausalt öelnud, et Eesti on alles noor riik. Pole veel saja-aastanegi. Nii et kallid kaasmaalased, ehk on jäänud veel ainult üks aasta, kus võime olla riigina sellised ülemeelikud ninatargad. Aasta pärast saabub juba soliidne vanus, kus saab olla ja ka peab olema tänasest veelgi väärikam, aga ka täiskasvanulikum.
Aga ehk paneb meie kui riigi raske ja keeruline lapsepõlv meile hoopis veel ühe kohustuse? Tuletada meelde meie liitlastele, et olgu su riik saja-aastane või sajanditevanune, kaasaegses maailmas saame olla tugevad ainult kõik koos ühtse perena.
Ma olen kindel, et ei kao meist ka tulevikus kuskile selline nooruslik ja otsiv vaim. Avatus ja soov ikka ja jälle seda riiki luua ja kasvatada. Edasi minna ja mitte sulguda. Elada mitte ainult iseendale ja oma perele, vaid soovida parimat ka oma sõpradele ja naabritele, töökaaslastele ja üldse kõigile, kes seda maad omaks peavad või lihtsalt austavad. Meie kõigi ühine Eesti on see maa, kus me saame olla vabad ja õnnelikud.
Ma loodan, et noorem põlvkond ei pahanda, aga mu järgmised sõnad on eriti mõeldud meile, kes me olime sunnitud elama ka ajal, millal vabast Eesti riigist sai vaid unistada. Mul läks tugevasti hinge üks tervitus vabariigi aastapäevaks, kus Eesti kõige ilusama saare ühe põhikooli kolmanda klassi lapsed räägivad sellest, mis neile siin riigis meeldib ja mis võiks parem olla. Meie, täiskasvanud, oskame ju olla ka vaoshoitud ja viksid-viisakad. Lapsed aga on oma vastustes siirad ja vahetud. Teinekord ka naljakad, teate ju küll. Tegelikult tahaks iga vastuse peale käsi plaksutada. Seal üks tüdruk vastab küsimusele – mis talle Eestis meeldib – nii: «Eesti on ilus maa ja siin ei pruugi enam kunagi sõda tulla. Ma ei karda seda, et tuleks.» Ma usun, et nendes sõnades on suurim tänu, mida uus põlvkond meile, vanematele, öelda saab.
Selle nimel, et vabas Eestis sündinud ja siin sirguvad lapsed ei karda, tasus meil elada.
Ja see lipp siin tornis jääb lehvima igavesti.
Ilusat pidupäeva kõigile!
Elagu Eesti Vabariik!
:format(webp)/nginx/o/2017/02/24/6374033t1h427c.jpg)
Peaminister Jüri Ratase aastapäeva kõne
Lugupeetud Vabariigi President, auväärt president Rüütel!
Lugupeetud Riigikogu esimees, austatud ekstsellentsid!
Hea Eesti rahvas!
Õnnitlen teid kõiki Eesti Vabariigi 99. aastapäeval. Täna tähistame kogu Eestis meie isamaa sünnipäeva ning mälestame esivanemaid, kes kalli Eesti riigi rajasid ning vabaks võitlesid.
Teame kõik, et Eesti Vabariigi sünd ei toimunud veretult, vaid nõudis meie rahvalt palju ohvreid. Täna mälestame tuhandeid Eesti Vabadussõjas oma isamaa eest elu andnuid ning kõiki haavatuid. Sõjaaeg tõi lugematul arvul hävitatud kodusid ja igaveseks lõhutud perekondi.
Eesti riik austab ja mäletab igavesti kõiki Vabadussõja sangareid ning Eesti riigi rajajaid. Täpselt samamoodi ei tohi me kunagi unustada vapraid Eesti kaitseväelasi, kes on langenud meie riigi ja turvalisema maailma eest.
Juba aastaid kestvad verised konfliktid Euroopas ja maailmas tuletavad meile kõigile meelde, et vabadus ja demokraatlik õigusriik pole iseenesestmõistetavad. Meil tuleb osata mõista Eesti saavutuste ning iseseisva riigi tõelist hinda.
Siinkohal soovin tänada ja tunnustada kõiki meie rahvusvahelisi liitlasi ning partnereid. Suurbritannia, Soome, Rootsi ja Taani toel saavutasime võidu Eesti Vabadussõjas. Tänaseks oleme Euroopa Liidu ja NATO lahutamatu osa ning ainult üheskoos suudame seista turvalise ja vaba maailma eest.
Soovin kogu Eestile väärikat Eesti Vabariigi aastapäeva!
Hoidkem ja hinnakem oma isamaad ning iga inimest.
Jõudu Eestile!
Kõne pidas ka EELK peapiiskop Urmas Viilma
Armas vaba rahvas!
Meie riigi pealinn on tornide linn. Tallinna reljeefi loovad ajaloolised kirikutornid, linnamüüri kaitse- ja vaatetornid ning kaasaegsed kõrghooned, mis tõusevad klaastornidena pilvede poole. Paljude vanalinna tornide ja majade katustel, isegi mõne kiriku tornis on tuulelipp. Ajaloolised tuulelipud on aastasadade kestel aidanud määrata tuule suunda, kuid lisaks sellele olnud ka visuaalselt ja kunstiliselt ilustatud.
Seisame täna siin iseseisvuspäeva varahommikul linna kõrgeima kindlusetorni Pika Hermanni jalamil. Sellegi torni tippu on heisatud lipp – Eesti rahvus- ja riigilipp. Kuid sellel lipul on hoolimata, millises suunas ta lehvib, hoopis muu ülesanne kui mistahes teisel lipul Tallinna tornidel.
Eesti sinimustvalge trikoloor ei ole tuulelipp! Selle lipu lehvimine igas suunas ja heiskamine iga ilmaga sümboliseerib meie riigi ja rahva sõltumatust. Märgib vabadust otsustada oma olevikku ja tulevikku ise. Eesti riigi iseseisvus ei tohi lõpuni olla mõjutatud ei ida- ega lääne-, põhja- ega lõunatuultest. Õppides minevikust, ei saa me riigi ega rahvana vabadusega mängides käituda tuulelipuna. Vabana lehvib rahvuslipp siin tornis seni, kuni me ei heiska seda siia vaid kaunistatud tuulelipuna. Selleks, et säilitada oma riigi iseseisvus, rahva kestvus, sealhulgas kõigi südametunnistuse vabadus, lehvigu see lipp Looja õnnistusel Eesti sinitaeva all aegade lõpuni!
Õnnistagu seda lippu, meie vaba riiki, tema juhte ja rahvast, kõigeväeline Jumal – Isa, Poeg ja Püha Vaim. Aamen
/nginx/o/2017/02/24/6374051t1heada.jpg)