Ajakirjandus kahtlustas valetamises sama kriminaalmenetluse käigus prokuratuuris ütlusi andmas käinud Reformierakonna poliitikuid, kes selgitasid enda annetatud raha päritolu. Neist ütlustest tuli käibele väljend «ämma kapist võtsin».
Prokuratuur tõi kriminaalmenetluse lõpetamise määruses välja ka valiku reformierakondlaste selgitusi, kust nende annetatud raha pärineb: «laenasin ämmalt, kes sai selle suvila müügist», «tegemist oli mu isikliku sularahavaruga, mille võtsin seifist (50 000 krooni)», «tegemist oli mu enda rahaga, mille võtsin välja oma teiselt kontolt (200 000 krooni)», «võtsin raha oma kapist, need olid palga arvelt kogunenud pere säästud (200 000 krooni)», «tegemist oli minu oma rahaga, kuna hoian raha kullas, hõbedas ja valuutas (195 000 krooni)», «tegu oli mu isiklike säästudega (50 000 krooni)», «olin raha võtnud varem välja oma teiselt kontolt (50 000 krooni)», «sularaha oli kätte jäänud kasumlikest ostu-müügitehingutest kinnisvara ja sõiduautodega (14 500 krooni)», «tegu oli isikliku sularahaga (30 000 krooni)», «raha oli pere eelarve (16 500 krooni)», «sularaha oli koju kogunenud (2000 krooni)», «kindlasti oli raha minu vahenditest, sest muud mul polnud (34 000 krooni)», «ilmselt võtsin teise kaardi pealt välja, mul on 4 kontot (11 000 krooni)», «kogusin sularaha koju ja sain ka vanematelt (10 000 krooni)», «sularaha pärineb mu isalt (20 000 krooni)»; «teen sularaha sissemakseid ja väljavõtmisi pidevalt (4500 krooni)», «eeldan, et see raha oli mul kodus, sest kavatsesin osta maad (180 000 krooni)», «mõni kogub raha puhkusereisiks, mina valimisteks (50 000 krooni)», «laenasin ilmselt vanematelt (15 000 krooni)», «võib olla mõni sõber tagastas laenu (50 000 krooni), «mul on äritegevuses pidevalt sularaha käes (100 000 krooni).