Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Mullune parim keeletegu abistab pimedaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Ratt
Copy
Punktkirja lugemine
Punktkirja lugemine Foto: Sille Annuk

Läinud aasta keeleteo konkursi võitis MTÜ Jumalalaegas ja Eesti Hoiuraamatukogu pimedate raamatukogu osakonna töörühm, kelle ühistööna valmis läinud aastal eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele.

Auhinna pälvinud töörühma kuulusid Janar Vaik, Artur Räpp, Igor Markatšov ja Sandra Meigas, teatas vahendas haridus- ja teadusministeerium.

Hääljuhendamisega abivahenditega saavad pimedad kuulata CD-plaatidele salvestatud heliraamatuid, salvestada loengute tekste, skaneerida ja kuulata sünteeskõnes tavakirjas trükitud tekste, mõõta vererõhku ning veresuhkru taset, saada teada õiget kellaaega, arvutada, määrata erinevaid värvitoone, kaaluda aineid ja ennast ning mõõta pikkusi ja akude täituvust.

Maailmas toodetakse pimedatele inimestele mõeldud tehnilisi abivahendeid, millel on põhiliselt ingliskeelne hääljuhendamine. Osal abivahenditest on hääljuhendamine ka saksa või mõnes teises laiema levikuga keeles.

Eestikeelse hääljuhendamise loomiseks tõlgiti ingliskeelsed hääljuhendamise käsud eesti keelde, salvestati need, testiti sobivust, muudeti käsud vastavalt eesti keele eripärale, edastati salvestised abivahendeid tootvatele firmadele.

Pärast tehni liste abivahendite hääljuhendamise muutmist eestikeelseks hakkasid pimedad inimesed neid senisest enam kasutama. Nii suurenesid pimedate iseseisva toimetuleku võimalused. Nüüd on neil märksa hõlpsam arvestada näiteks kauplustes ostude summat, juhtida lugemisseadet teksti skaneerimisel või liikuda heliraamatute peatükkide, lõikude ja fraaside alguseid pidi jne.

Emakeelse hääljuhendamise loomine võimaldas muuta pimedatele inimestele abivahendite kasutamise arusaadavamaks ja täpsemaks, tõstab eesti keele mainet maailmas ning annab suuna luua edaspidi tootma hakatavatele ja Eestis müüdavatele tehnilistele abivahenditele omakeelne hääljuhendamine.

Eestikeelne hääljuhendamine on loodud järgmistele abivahenditele: daisypleierid Victor Reader Classic X+ ja Tomboy; diktofonid Olympus DM-450 ja DM-550; lugemisseade EasyReader; vererõhuaparaat SweetHeart; glükomeeter GlukiPlus; kõnelev kell Zeitgeist; kalkulaator DoubleCheck; värvimääraja Colorino; köögikaa lud Heidi ja Vivienne; saunakaal Happy Day; mõõdulint Voxtape; akulaadijad Turbo 4 ja Turbo 6.

Üldsuse poolt konkursile esitatud tegude ja tegijate hulgast valis Emakeele Seltsi juhatus hindamiseks 12 kandidaati. Peaauhinna valiku tegi haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase juhitud komisjon, kuhu kuulusid kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid.

Rahvahääletusel osales üle 1300 inimese, võitnud keeletegu sai 436 häält.

Peaauhinna suurus on 1600 eurot (25 000 krooni), millele lisanduvad raamatupoe kinkekaardid väärtusega 10 000 krooni. Rahvaauhinnaks on 10 000 krooni väärtuses raamatupoe kinkekaarte.

Aasta keeleteo auhinda anti välja viiendat korda. Sellega tunnustatakse eelmisel aastal eesti keelele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud tegu ning selle tegijat.

Tagasi üles