Kaljulaid raadiointervjuus: riik saab tagada põhivajadused, mitte sissetuleku

President Kersti Kaljulaid. Foto: Eero Vabamaegi/PM/SCANPIX BALTICS

President Kersti Kaljulaid rääkis vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et võib-olla on Eesti inimestele liiga vähe meelde tuletatud seda, et me ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ja ei peagi olema.

«Võib-olla ei ole püütud selgitada inimestele seda, et me ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ja ei peagi seda olema, aga see ei ole ka riigi ülesanne seda tagada. Riigi ülesanne on tagada, et põhilised asjad – haridus, tervis, sotsiaalteenused – et need oleksid kättesaadavad kõikidele,» lausus Kaljulaid ja lisas, et riik peab suutma katta inimese põhivajadused.

«Ka juhul kui inimese enda valikud on olnud sellised, et tema sissetulekud on pisikesed või ta elab keskusest kaugel, siis ta teab, et hariduse taha ei jää nende valikute muutmine,» ütles Kaljulaid Vikerraadiole antud intervjuus.

Kaljulaid märkis, et Eesti on valinud suhteliselt madala maksukoormuse ning see on olnud pikaajaline valik. «Ka see seab omad piirid sellele, kui palju saame panustada ümberjagamisse,» ütles Kaljulaid. Riigipea sõnul ei oleks teistsugust valikut tehes näinud me sellist palgatõusu, nagu viimased 25 aastat on nähtud.

Küsimusele, mis on Eesti riigi murekohad, vastas president, et liialt palju on kurjust sildistamist, mida ta isiklikult näost näkku veel kohanud ei ole. «Ma ei hoidu diskussioonidest, vaielnud olen küll, ent see on alati olnud lugupidav arutelu kahe osapoole vahel,» nentis Kaljulaid.

«Ma ei ole otseselt seda kohanud, aga ma loen ka vahel meediakommentaare. Mõned on trollid, ent mõned on päris lihast ja luust inimesed,» ütles Kaljulaid.

Riigiasutuste ja sisekaitseakadeemia kolimine 
President Kaljulaid sõnas, et riigiasutuste kolimise plaani näol on tegu meetmega, mille eesmärk on tasakaalustada tööpuudust maakondades, ent seda peab põhjalikult kaaluma.

Ühe näitena tõi riigipea esile Pärnu. «Kui räägime, et viiks 400 töökohta Pärnusse ja ma kohtun Pärnu ettevõtjatega ning nad ei leia märksa lihtsamate töökohtade täitmiseks inimesi, siis see plaan ei kõla nii hästi,» sõnas ta. «Kui nüüd teeme seda, siis kohalik omavalitsus peab kibekiiresti hakkama muretsema, et kas neil inimestel on selles piirkonnas õhtul pärast tööd midagi teha,» tõdes Kaljulaid.

Mis puudutab sisekaitseakadeemia kolimisplaani Narva ning selle üle tekkinud arutelu, tõdes Kaljulaid, et kui otsustajatel on piisavalt informatsiooni, nad on kursis selle otsuse finantsriskide ja mõjuga õppeedukusele, siis rahvas on nad valinud ja peab ka seda otsust usaldama.

«Kui mina viimati kaarti vaatasin, siis oli Narva Eesti linn. Ta on seda praegu ja ka edaspidi,» vastas Kaljulaid küsimusele, mis puudutas julgeolekuküsimusi seoses sisekaitseakadeemia kolimisega Narva.

Kaljulaid tõdes, et eestikeelse keskkonna arendamiseks tuleb tõesti palju pingutada. «Ka täna näen neid Eesti inimesi, kelle vanavanemad on Narvast pärit ja nad tahavad teha midagi Narva jaoks,» ütles Kaljulaid.

Kodanikuinitsiatiivi toetamine on presidendi sõnul väga oluline. «Ärge magage maha seda teotahet, mis on eesti inimestel täna tegeleda Narvaga ja ka seda, mis on Narvas kohapeal,» ütles Kaljulaid.

Liberty kompleksi ehitamine ei oleks andnud lisaväärtust
Kaljulaid tunnistas, et otsus loobuda Liberty kompleksi ehitamisest on suuresti tema otsus. Ta märkis, et 4,4 miljoni euro eest oleks saadud vastuvõturuum, mis pole suurem kui Kadriorus ning ka ruutmeetritelt ei ületaks Liberty mõis Kadriorgu. «Me ei saa kohta, kus koduselt kamina ees võõrustada teiste riikide presidente ja pakkuda neile majutust,» ütles Kaljulaid ja tõdes, et sellisel moel ei suuda ta seda projekti näha. 

Kaljulaid märkis, et on näinud lähedalt, kuidas koostatakse riigieelarvet ning sellise projekti osas oleks ta kriitiline. «Järelikult pole mul võimalik praegu mitte olla kriitline ka selle otsuse osas,» ütles ta.

Kaljulaid sõnas, et ta mõtles küll funktsioonidele, mida täna pole Kadriorus võimalik täita, aga Liberty annaks juurde, ent ta ei leidnud neid. «Mul ei ole garantiid, et järgmise 5-10 aasta jooksul on seda kompleksi vaja ja kui ei ole seda teadmist, siis ei tee ka riigieelarvest sellist kulutust,» sõnas Kaljulaid.

Kokkuvõtlikult ütles president, et Eesti riigis on palju asju, mida võiks teha paremini ning kuhu kuluks see raha oluliselt rohkem ära.

Saates puudutati ka endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese Ärma talu ümber tekkinud olukorda. Kaljulaid kinnitas, et tema jaoks ei tühista see olukord Ilvese ametiajal tehtud tööd välispoliitikas ja e-riigi arendamisel. «Ma teen seda edasi ja väärtustan seda tööd, mida ta tegi,» ütles Kaljulaid.

Riik peab kulutama seal, kus king pigistab kõige rohkem
Saates paluti Kaljulaidil tuua välja kolm jaatust, sest viimasest ajast on meelde jäänud pigem presidendi eitused. «Ma olen säästliku mõtteviisiga ja  arvan, et riik peab kulutama seal, kus king pigistab kõige rohkem,» tõdes Kaljulaid.

Teisena märkis Kaljulaid, et meie vabadused, seal hulgas meediavabadus on kaitstud ning kui mõelda perioodidele, mil sellist luksust ei olnud, siis tuleb küsida: kas meie vabadused on iseenesest kaitstud või peame selle heaks midagi tegema?

Viimase «jaatusena» märkis Kaljulaid, et igal inimesel, ka presidendil on õigus oma arvamusele ja seda ka tundlikes küsimustes.

«Teeme oma hinge korda. Oleme sõbralikud, naeratame, ütleme trepikodades ja liftides tere. Kui seda suudaksime, oleks see suur samm edasi,» soovis Kaljulaid Eestile edasisteks aastateks.