Muhu hunti hakkab küttima ulguda oskav jahimees

Hunt. Foto: Toomas Huik

Järvamaa hundijahiekspert Igor Homin üritab aastapäevad Muhus kariloomi murdnud hundi lõksu püüda kiskja ulgumist jäljendades, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Homin ja tema kümmekond kaaslast osalevad Muhumaal välja kuulutatud suurel hundijahil, mis kava kohaselt viiakse läbi sel nädalavahetusel ja kuhu lisaks kohalikele on oodata ka jahimehi Saaremaalt. «Me tuleme ja proovime aidata, aga ikkagi võib 95 protsenti mitte õnnestuda,» lausus Homin.

Homin oskab hundi ulgumist jäljendada ilma igasuguste abivahenditeta. «Olen seda õppinud ja praktiseerinud ning käin tihti nendega ulgumas,» sõnas jahimees, kelle kinnitusel on enamik hunte väga altid suhtlema.

Homini sõnul vastavad hundid tema ulgumisele ja on ulgumise peale talle ka korduvalt liginenud. «Ma olen saanud ühe rebasekasvu hundikutsika ka paljaste kätega kinni püüda,» ütles ta. Oluliseks eelduseks hundiga kontakti saavutamisele on tuulevaikus, ilma milleta polevat mõtet ulguma minnagi, kirjutab ajaleht.

Homini kogemus ütleb, et üksik hunt erinevalt karjast eriti ulguda ei tahagi. «Kuna praegu on jooksuaeg, siis see on faktor, mis idee järgi võiks ta häälepaelad valla lüüa,» sõnas ta. On ka variant, et hunt küll ei vasta, aga hoiab ulgujal ikkagi silma peal. «Õhtul ulud ja ei ole kedagi, hommikul on aga hunt sinu ulgumise kohast üle käinud.»

Homini sõnul on hundijahi juures kõige keerulisem harutada lahti muster, mille kiskja öö jooksul liikudes maha jätab. Näiteks kui hunt on pika sirge teelõigu risti-rästi läbi käinud, peab jahimees lahti harutama, kus jäljed lõppevad ja kus on looma magamiskoht. «Ta on võib-olla ühele poole teed läinud 10 korda ja teisele poole teed 11 korda ning suhteliselt keeruline ja aeganõudev on selgeks teha, kus ta lõpetas,» lausus Homin, kelle sõnul on kõige parem abimees värske lumi.

Asjaolu, et Muhu jahimehed pole aasta jooksul saare ainsat hallivatimeest tabada suutnud, Hominit imestama ei pane. «Ütlen Muhu meeste kaitseks, et hundijaht on väga oskusi nõudev ja hoopis teistsugune jaht kui kõik ülejäänud jahid kokku, mis siin Eestis tehakse,» rääkis järvamaalane. «Kui Muhu saarel ei ole kunagi enne hunti olnud ja praktika puudub, siis on oi-oi kui suur töö see enam-vähem selgeks saada.»

Homini sõnul on ta teadlik kohalike jahimeeste nähtud suurest vaevast hundi tabamiseks. «Ma tean, et mehed on käinud palju passimas, aga ma arvan, et selle passimisega on liiale mindud,» leidis spetsialist, kelle sõnul tuleb passida kas hommikuni välja või üldse mitte välja minna. Iga passimise peale muutub hunt üha ettevaatlikumaks ja tõenäosus kiskjale peale sattuda väheneb.

Hunti saab Homini sõnul passida mahamurtud loomade juures, kuid kindlasti ei maksa loomi liigutada. «Hunt saab aru, et tema neid loomi nii ju ei jätnud. Inimesed alahindavad hundi mõistust, ta on väga intelligentne olend.»

Muhu jahiseltsi esimees Heinart Laaneväli ütles, et ühisjaht saab teoks lumise maa korral, ilma valge lumekorrata pole sellel mõtet. Kuna ilmataat eelolevaks nädaldavahetuseks lund ei luba, siis tõenäoliselt toimub jaht muul ajal, võib-olla lükkub isegi uude talve.